1. Kooli haldamine

1.4. Koostöö haridussüsteemis

Koostöö haridussüsteemis võib toimuda mitmel viisil alates võrgustike loomisest kuni koolide ametlikuma klastrisse koondamiseni. Võrgustike loomise korral tulevad õpetajad ja teised koolitöötajad kokku, et arutada mingite kindlate teemadega seotud ideid ja jagada häid tavasid, või jagavad kooli ja kogukonna hüvanguks vastastikku ressursse. Klastri all mõeldakse tavaliselt ühes linnas või piirkonnas asuvate koolide ametlikumat rühmitamist, millega kaasnevad ühine kontseptsioon ja arendusprotsess ning otsuste langetamine. Koolide esindajad tulevad kokku, et jagada omavahel ressursse või töötada ühiselt suuremate algatuste kallal, mis tooksid kasu nii koolidele kui ka piirkonnale tervikuna.

Näita rohkem

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

Action Antibullying (AAB)

The project partners designed and implemented a new anti-bullying programme in schools in five EU countries. It drew on the experiences of existing programmes and practices originated by the project partners working in different cultural contexts.  It provided further evidence of effective approaches to the reduction of bullying in schools that will inform the development of improved child centred, whole school strategies for adoption at European level.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: EN

Riik: Hispaania; Itaalia; Rumeenia; Sloveenia; Suurbritannia

KOOLI TULEMUSLIKKUSE JÄLGIMISE NÄITAJAD

Portugalis kasutatakse haridussüsteemist varakult lahkumise ja õppimise parandamise näitajaid, et parandada õpilaste tulemuste kvaliteeti ning tunnustada kõiki avaliku sektori omandis olevaid koole tubli töö eest.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Portugal

Koolidevaheline mikrovõrgustik

Võrgustikku kuulub kümme koolide rühma Portugalis (rühmas on mitu kooli alates algkoolist kuni keskkoolini), mis teevad koostööd mitmes valdkonnas, näiteks koolituskavad, kogemuste ja metoodika jagamine ning mõnel juhul isegi personali jagamine. Lisaks tegutsetakse võrgustikus temaatilistes paneelides, kus õpilaste ja tugiisikutega arutatakse mitmesuguseid küsimusi.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 3.2. Õppijate osalemine koolielus

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Portugal

KOOLIJUHTIMISE TÖÖVAHEND

Koolijuhtimise Euroopa võrgustik (EPNoSL – European Policy Network on School Leadership) on välja töötanud töövahendi, mille abil saab analüüsida, leida ja valida esmatähtsaid tegevusi eesmärgiga edendada võrdsust ja õppimist soosivat koolijuhtimist. See on suunatud poliitikakujundajatele, haridusasutustele, teadlastele ja juhtimiskoolitajatele. Koolijuhtimise töövahend on loodud selleks, et analüüsida, millist mõju avaldavad koolijuhtimise strateegiad ja programmid koolijuhtide ja koolide üldisele võimekusele tegeleda tõhusalt ja järjepidevalt võrdsuse ning õppimisega seotud probleemidega oma koolis. See sisaldab palju kasulikke materjale, videoid, juhtumiuuringuid ja töövahendeid koolijuhtimise eri tahkude jaoks.

Teemavaldkond: 1. Kooli haldamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projektid Põhjamaades

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani

Kooliuuendused Euroopas: õpilase enesehinnangu ja kõrgema taseme mõtlemisoskuste edendamine õppekavauuenduste kaudu Willenhalli algkoolis

Kooli õpetamis- ja õppimiskäsitlus põhineb haridusliku tipptaseme saavutamisel ning kõigi õpilaste õpiedukusel. Kool on koostanud toetava õppekava, millega anda õpilastele arusaam õpiprotsessist, milles nad kõik osalevad (metakognitsioon), ja suurendada õpilaste eneseusku. Kogu selles protsessis on tähtis eriõpe teatud ainetes (reaalained, kunst, kehaline kasvatus), nii nagu ka matemaatika õpetamise arendamine kogu koolis (6. klassidele). Samuti on õpilaste mõtlemisoskuse, vastupidavuse ja enesekindluse arendamise seisukohalt oluline tõsiasi, et kõigile õpilastele õpetatakse filosoofiat. Õppekavauuendust juhib kool ise koostöös partneritega Whitmore Parki algkoolist. Seejuures konsulteeritakse pidevalt kogu koolikollektiivi, juhtkonna, hoolekogu, õpilaste ja vanematega, kes osalevad õppekava arendamises. Kool töötab aktiivselt ka kogukonnasiseste partneritega, et arendada õppimisvõimalusi laiemalt.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Suurbritannia

Schlangenfuß

See projekt sai alguse rohkem kui kümne aasta eest eesmärgiga taaslõimida õpilased, kes keelduvad koolis käimast. 2007. aastast alates on programm keskendunud üksnes õpilastele, kellel on koolihirm, ärevushäire või depressioon. Tegemist on Austrias ainulaadse programmiga ja seda rahastab riik.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 3.1. Õppijate heaolu; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 4.1. Suhtlemine ja teave; 5.1. Multidisciplinarni timovi

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT

Riik: Austria

School innovation in Europe: Improving students’ reading comprehension skills through teaching of reading strategies in Centralskolan

For Arvika, Centralskolan is a big school with students coming from the city centre and surrounding areas. Students are from very mixed backgrounds, including students from disadvantaged areas. Several years ago, the school had a significant number of students whose academic achievements after the 9th grade were not sufficient for entering an upper secondary education. One of the key issues in Centralskolan, as well as in other surrounding schools, was that the student reading comprehension skills across various subjects were poor. Subjects of maths and science have been extra prioritised by Centralskolan as student results within those subjects were especially low. Therefore, the school has started practising an explicit teaching of reading strategies within specific subjects for grades 7 – 9. These reading strategies have been implemented together with scaffolding, which means that a teacher gradually empowers students to lead a reading and text comprehension exercise.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 4.1. Suhtlemine ja teave; 5.1. Multidisciplinarni timovi

Keel: EN

Riik: Rootsi

School innovation in Europe: School innovation in Europe: non-formal learning and entrepreneurship training in the Economics High School of Buzău

The school practices several innovative initiatives:

- The ‘Exercise company’ supports students to go through all the steps of setting up a company, from the creation of its administrative structure to its daily management, supporting students’ entrepreneurship competences. This project is regarded very positively by the whole school community and national authorities.

- The ‘Different school’ (‘Şcoala altfel’) programme significantly changed the relationship between students and teachers, thanks to its flexibility. Coupled with the participation in trainings of non-formal education by the teaching staff and practices acquired during Erasmus+ projects, it helped to reshape the educational process at the school.

- Teachers have been involved in curricular innovation dedicated to their particular field of study (tourism and economics) while members of committees set up by the Ministry of Education and the National Centre for the Development of Vocational Education (CNDIPT) contributed to the renewal of the national curriculum.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: EN

Riik: Rumeenia

TEIP – prioriteetse haridusalase sekkumise piirkondade programm

Portugali programmi TEIP peamine eesmärk on edendada kaasamist koolides, mis asuvad ebasoodsas olukorras piirkondades, kus lastel on risk olla sotsiaalselt tõrjutud. Igas kooliklastris koostatakse ja viiakse konkreetse kava alusel ellu parendusmeetmed.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 3.1. Õppijate heaolu; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Portugal

Näita järgmist 10 tulemust