1. Kooli haldamine

1.3. Kooli juhtimine

Tõhusad koolijuhid edendavad koostööpõhist kultuuri. Koolid vajavad pühendunud, väärtustest juhinduvaid, pädevaid ja väga motiveeritud koolijuhte, kes suudavad julgustada inimesi arutlema ning edendada koolipere dialoogi ja koostööd nii omavahel kui ka muude sidusrühmadega. Nad tagavad õpetajatele toetava keskkonna, kus julgustatakse üksteiselt õppima, leidma aega tagasiside andmiseks ja arutlemiseks ning looma koolisiseseid ja koolidevahelisi võrgustikke. Samuti on neil oluline ülesanne pakkuda võimalusi õpetajate praktilise suunitlusega esmaõppeks ja teadusuuringutel põhinevaks pidevaks tööalaseks enesearendamiseks.

Näita rohkem

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

Essunga Municipality Schools

Essunga, a Swedish municipality, transformed the ranking of its schools from the bottom to the top of the national school league tables between 2007 to the top in 2010. Essunga has three elementary schools and one lower secondary school (grades 6-9). With 5,500 citizens, it is one of the smallest municipalities in the country. The increase in levels of achievement is attributed to a research-based approach of inclusive education. For years, the three elementary schools in Essunga had consistently experienced low educational levels. An increasing number of students were refugees or in “family placements”. In 2007, only 76% of students were eligible for upper secondary school and 20% of these were placed in special education classes. These results compelled political and school leaders and school staff to identify targeted measures to address these challenges. The municipality focused on interventions at school and in the local community to prevent school absence and increase attendance.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.3. Kooli juhtimine; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused

Keel: EN

Riik: Rootsi

KOOLIJUHTIMISE TÖÖVAHEND

Koolijuhtimise Euroopa võrgustik (EPNoSL – European Policy Network on School Leadership) on välja töötanud töövahendi, mille abil saab analüüsida, leida ja valida esmatähtsaid tegevusi eesmärgiga edendada võrdsust ja õppimist soosivat koolijuhtimist. See on suunatud poliitikakujundajatele, haridusasutustele, teadlastele ja juhtimiskoolitajatele. Koolijuhtimise töövahend on loodud selleks, et analüüsida, millist mõju avaldavad koolijuhtimise strateegiad ja programmid koolijuhtide ja koolide üldisele võimekusele tegeleda tõhusalt ja järjepidevalt võrdsuse ning õppimisega seotud probleemidega oma koolis. See sisaldab palju kasulikke materjale, videoid, juhtumiuuringuid ja töövahendeid koolijuhtimise eri tahkude jaoks.

Teemavaldkond: 1. Kooli haldamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projektid Põhjamaades

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani