2.4. Õpetajate heaolu

Inimõigusi austav kool on UNICEF-UK lähenemine, mis viib ÜRO lapse õiguste konventsiooni kooli terviklikku laste õiguste alasesse haridusse. Selle lähenemise üldine eesmärk on luua osalemist võimaldav, kaasav ja ohutu koolikultuur, kus on tagatud kõigi koolikogukonna liikmete vastastikune austamine. UNICEFi laste õiguste alase hariduse töövahend annab näpunäiteid, kuidas saada inimõigusi austavaks kooliks. Iga kool kohandab töövahendi enda olukorra järgi. Selline lähenemine muudab koolis kõigi suhteid ja seda saab kasutada igasuguses koolis. Inimõigusi austava kooli raames loodud töövahendi eesmärk on pakkuda aluspõhimõtet koolielu ja -töö korraldamiseks ning see laieneb ka peredele ja kogukonnale, kes kooliga kokku puutuvad. On kolm arenguetappi. Teine ja kolmas etapp (1. ja 2. tase) on sarnased. Eesmärk on ellu viia tegevuskava, mis koostati tunnustamise etapis, et vastata inimõigusi austava kooli neljale standardile: 1. Kooli juhitakse inimõigusi austaval viisil. 2. Kogu koolikollektiiv õpib tundma lapse õiguste konventsiooni. 3. Koolis austatakse inimõigusi. 4. Lapsi õpetatakse olema aktiivne kodanik ja õppija.

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

„Fuoriclasse” (Itaalia) on integreeritud sekkumismudel, mis võitleb koolist varakult lahkumisega ning on suunatud õpilastele, õpetajatele ja peredele. See pakub õpimotivatsiooni tõstvaid tegevusi, et realiseerida täiel määral laste õigust haridusele, nagu see on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis.

PDST loodi septembris 2010 üldise, integreeritud ja sektoriteülese tugiteenusena koolidele ning seda toetab Iirimaa haridus- ja kutseharidusministeerium. Tegemist on nüüdseks riigi suurima tugiteenusega, mis pakub kutsealase koolituse võimalusi õpetajatele ja koolijuhtidele erinevates pedagoogika, õppekavade ja haridusega seotud valdkondades. Prioriteetide hulgas on toetada koolijuhtimist, kooli enesehindamist, hindamist, õpetamiseks ja õppimiseks mõeldud IKTd, kaasamist, tervist ja heaolu ning pärast põhikooli algavaid aineid ja programme. PDST pakub jätkuvat kutsealast arengut ja tuge õpetajate abil, kes suunatakse oma koolist seda tööd tegema. Nende hulgas on nii põhi- kui ka keskkooliõpetajaid. PDST veebisaidil on rubriike õpetaja tervise ja heaolu teemal, allikaid ja linke õpetajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmise kohta töökohal ning teavet silmast silma toimuvate õpetajakoolituste ja -seminaride kohta.

The ‘Complex Instruction Programme’ (CIP) provides equal chances for children from different social backgrounds. The method seeks to change children roles and responsibilities in active learning. CIP is based on four principles: (1) education involves a varied level of non-routine, open-end tasks to mobilise students of different abilities; (2) responsibility is shared, learners are responsible for their personal work while the group is responsible for individual achievements; (3) work is evaluated against set norms and roles; (4) hierarchy within the group - the status of the students is mobile. In addition, the school uses other innovative practices, such as a reading programme for the elementary grades where students regularly read aloud to each other in pairs, and then exchange their thoughts, and the ‘learning between generations’ programme where children draw their family trees and label each member with a special skill they have.

In 2011/2012, the Dutch School Inspectorate concluded that student results in the Tjotter school were too low. The school used to have a negative pedagogical climate, and suffered from a loss of trust between school and parents. Eventually, the school staff lost confidence in the former school leader and requested the school board to appoint a new leader. With an arrival of the current school leader four years ago, innovative processes started. A common view of education and teacher mutual learning was established, in addition to the culture of continuous improvement.

Key interventions:

• improvement of teachers’ pedagogical and didactical skills: team schooling with subsequent follow up and monitoring within the learning community of teachers, individual coaching and change of personnel
• creating student portfolios to make students the owners of their learning process while students were also encouraged to participate in its formation
• other approaches being used at school: positive behaviour support; encouraging student participation and (direct) feedback on student’s results; ‘Teach like a Champion’; and HGW (Action Oriented Approach) for student differentiation.

Arvestades, et vaimse tervise probleemid on noorte seas üle maailma mitmekordistunud, õpetatakse projektis UPRIGHT füüsilist ja vaimset tervist toetavaid oskusi. Projekti rakendatakse koolides, kusjuures kaasatud on nii osalevates koolides õppivad noored kui ka nende perekonnad ja kogu koolipersonal.

Projekti „ENhancing Teacher REsilience in Europe“ (ENTREE) eesmärk on suurendada Euroopa noorte õpetajate vastupanuvõimet kiiresti muutuvas ja nõudlikus koolikeskkonnas. Projektiga tehti algust 2014. aastal ning sellega pakutakse õpetajatele mitmekesiseid veebipõhiseid ja auditoorseid õppimisvõimalusi ja -vahendeid. Projekti toetab rahvusvaheline ekspertide meeskond Euroopa riikidest (CZ, DE, IRL, MT, PT) ja Austraaliast. ENTREE projektis viidatakse õpetaja vastupanuvõimele kui „positiivse kohanemise ning järjepideva kutsealase pühendumuse ja arengu protsessile, võimekusele või tulemusele proovile panevas keskkonnas“. Õpetajatel aidatakse nende isiklikele, kutsealastele ja sotsiaalsetele kogemustele tuginedes taastuda ning tunda end hästi nii tööalaselt kui ka isiklikus elus, samuti säilitada töörahulolu, eneseusk, heaolu ja jääda valitud elukutse juurde.