2.4. Õpetajate heaolu
Õpetajate heaolu on positiivne meeleseisund, mille tekkimine on seotud nii õppijate kui ka õpetajate isiklike vajaduste ja ootustega. Õpetajate heaolu ja tööga rahulolu mõjutavad oluliselt õpetaja käitumist ning on positiivselt seotud koolis ja klassis valitseva õhkkonna ning õpilaste saavutustega. Samuti näitavad uuringud, et õpetajate motivatsioon on positiivselt seotud õppijate tulemuste ja heaoluga. Peale selle on õpetajate heaolu seotud kvalifitseeritud õpetajate samal töökohal püsimisega, mis on eriti oluline sellistes koolides, kus käivad suurte vajadustega õppijad. Ühtlasi aitavad õpetajate heaolu ja usk oma ametialasesse võimekusse ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist, seetõttu on väga oluline, et õpetajad saaksid vajalikku tuge.
Kui viimased õpetajate heaolu kohta tehtud uuringud on keskendunud pigem negatiivsetele aspektidele (näiteks stress või läbipõlemine), siis üks uuring näitas ka seda, kui oluline on see teema õpetajate esma- ja täiendõppes. Õpetajate heaolu ei ole võimalik tekitada üksnes seminaridel või koolitustel osalemisega. Töötajate heaolu suurendamine on pikaajaline protsess, mis nõuab arutlemist, järjepidevat tegelemist ning konstruktiivsemate meetodite kasutuselevõttu ja katsetamist. Sisuliselt tähendab see järgmiste tegurite koostoimet.
- Toetav koolikultuur: õpetajate töötingimuste parandamine on esmatähtis nii nende endi heaolu ja rahulolu kui ka õppijate edasijõudmise aspektist. Väga tähtis on eraldada õpetajatele koostöö tegemiseks piisavalt aega ja sobivaid ruume. Koostöökultuur hõlmab vastastikust tuge, võimalust osaleda aktiivselt kooli puudutavate otsuste langetamisel ning jagatud väärtustel põhinevat usalduskultuuri. Samuti iseloomustavad koolis valitsevat positiivset õhkkonda hindamine, autonoomia, julgustamine, kollegiaalsus, usaldus ja haldusjuhtimine. Kuulumine erialasesse õpikogukonda, mida kujundavad ühelt poolt koostöö kooli sees ning teiselt poolt võrgustikud teiste koolide ja kogukonnaga, on õpetajate motivatsiooni säilitamiseks ja ametikohal püsimiseks väga oluline. Samuti oleneb õpetajate heaolu suuresti koolijuhtidest ning nende juhtimisstiilist, väärtushinnangutest, isiksusest ja tegevusest.
- Õpetajate professionaalsus: uuringud näitavad, et õpetajate professionaalsus on tihedalt seotud nende tajutud staatuse, oma ametialasesse võimekusse uskumise ja heaoluga. Õpetajate esmaõpe annab õpetajate heaolule tugeva aluse ning toetab neid õpetajaametis püsimisel. Pidev tööalane enesearendamine mängib üliolulist rolli õpetajate tulemuslikkuse, pühendumuse ja tööga rahulolu suurendamises. Kuna koostööpõhised mentorlussuhted on tihedalt seotud tööst naudingu saamise, motivatsiooni, oma ametialasesse võimekusse uskumise, heaolu ja õpetajaametis püsimisega, tuleb kogenud mentorite väljavalimisel olla hoolikas. Heaolu toetavad ka õpetajate omavahelised võrgustikud.
- Õpetajate ja õppijate vahelised positiivsed suhted: need on nii õppijate edukuse kui ka õpetajate heaolu jaoks vajalik eeltingimus. Õpetajate ja õppijate vahelised positiivsed suhted toetavad õpetajate sisemist motivatsiooni. Sellised suhted võivad olla õpetajate jaoks seesmiselt rahuldustpakkuvad ja suurendada nende motiveeritust. Samuti aitavad head suhted õppijatega ühtaegu stressi vältida ja õpetajate heaolu suurendada.
Lisateave:
Beaudoin, M. N., „Respect - Where Do We Start?“. Promoting Respectful Schools, 69. aastakäik, nr 1, 2011, lk 40–44.
Blömeke, S., Hoth, J., Döhrmann, M., Busse, A., Kaiser, G., König, J., „Teacher Change During Induction“, International Journal of Science and Mathematics Education, 13. aastakäik, nr 2, 2015, lk 287–308. doi:10.1007/s10763-015-9619-4
Brouwer, C., „Determining Long Term Effects of Teacher Education“, kogumikus Peterson, P., Baker, E., McGaw, B. (toim.), International Encyclopedia of Education, Elsevier, Amsterdam, 2010, lk 503–510.
Day, L., Mozuraityte, N., Redgrave, K., McCoshan, A., Preventing early school leaving in Europe - Lessons learned from second chance education, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.
Downes, P., „Prevention of early school leaving through teacher education: Some European perspectives“, kogumikus Rabensteiner, P. ja Rabensteiner, G. (toim.), Internationalisation in Teacher Education, Saksamaa, 2014, lk 17–31.
Durksen, T., Klassen, R., „Professional Relationships Influence Preservice Teacher Success“. ASCD Express, 7. aastakäik, nr 10, 2012.
Emerick, S., Hirsch, E., Berry, B., „Teacher Working Conditions as Catalysts for Student Learning“, Conditions for Learning, nr 43, 2005.
Engels, N., Aelterman, A., Van Petegem, K. ja Schepens, A., „Factors which influence the well-being of pupils in Flemish secondary schools“, Educational Studies, 30. aastakäik, nr 2, lk 127–143, http://dx.doi.org/10.1080/0305569032000159787.
Euroopa Komisjon, Developing coherent and system-wide induction programmes for beginning teachers: a handbook for policymakers, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2010.
Euroopa Komisjon, Supporting teacher competence development for better learning outcomes, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.
Euroopa Komisjon, Strengthening teaching in Europe: New evidence from teachers compiled by Eurydice and CRELL, June 2015, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.
Fernández-Batanero, J., „Strategies for inclusion in the face of social exclusion: Case study in Andalusia (Spain)“, European Journal of Special Needs Education, 29. aastakäik, nr 3, 2014, lk 415–428. doi:10.1080/08856257.2014.906978
Hobson, A., Ashby, P., „Reality aftershock and how to avert it“, Cambridge Journal of Education, 42. aastakäik, nr 2, 2012, lk 177–196. doi:10.1080/0305764X.2012.676628.
Jimerson, S., Haddock, A., „Understanding the importance of teachers in facilitating student success: Contemporary science, practice, and policy“, School psychology quarterly the official journal of the Division of School Psychology, American Psychological Association, 30. aastakäik, nr 4, 2015, lk 488–493. doi:10.1037/spq0000134.
OECD, Supporting Teacher Professionalism: Insights from TALIS 2013, OECD Publishing, Pariis, 2016.
Pillay, H., Goddard, R., Wilss, L., „Well-being, burnout and competence: Implications for teachers“, Australian Journal of Teacher Education, 30. aastakäik, nr 2, 2005, lk 22–33. doi: 10.14221/ajte.2005v30n2.3
Schleicher, A., Teaching Excellence through Professional Learning and Policy Reform, OECD Publishing, Pariis, 2016.
Shank, M., „Common Space, Common Time, Common Work“. Supporting New Educators, 62. aastakäik, nr 8, 2005, lk 16–19.
Spilt, J., Koomen, H., Thijs, J., „Teacher Wellbeing: The Importance of Teacher-Student Relationships“, Educational Psychology Review, 23. aastakäik, nr 4, 2011, lk 457–477. doi:10.1007/s10648-011-9170-y.
Webb, R., Vulliamy, G., Sarja, A., Hämäläinen, S., Poikonen, P., „Professional learning communities and teacher well-being? A comparative analysis of primary schools in England and Finland“, Oxford Review of Education, 35. aastakäik, nr 3, 2009, lk 405–422. doi:10.1080/03054980902935008.