1. Kooli haldamine

1.1. Koolikultuur ja õhkkond

Koolid, mis soovivad ennetada ja/või vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ning soodustada kõigi õppijate koolis edasijõudmist, peavad välja töötama kaasava ja õppijakeskse hariduse strateegilise kontseptsiooni. Kooli peamine ülesanne on tagada, et kõik õppijad saaksid kvaliteetsest haridusest kasu ja võiksid oma võimeid täielikult realiseerida, olenemata sotsiaal-majanduslikust staatusest või individuaalsetest või perekondlikest teguritest. Õppijaid käsitletakse terviklike indiviididena. Tähelepanu keskmes on nii akadeemiline õppimine kui ka isiklik areng ja heaolu. Koolid kujundavad sellise kultuuri ja õhkkonna, mille eesmärk on pakkuda piisavat tuge, et iga õppija võiks saavutada oma hariduslikud eesmärgid. Seda lähenemist võib sõnastada kui „terviklik kool tervikliku lapse ümber“.

Näita rohkem

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

Danish Production Schools

The Danish Production schools were created in the 1980s with the aim of combating youth unemployment. Production Schools offer alternative education opportunities to improve labour market integration. The fundamental aim of this type of school is to create a practical learning environment to support young people to complete and earn qualifications in general and vocational upper secondary education and/or maintain a job. The students are offered the opportunity to develop professional, social and personal skills through counselling, participation in practical work experience and production in different workshops ranging from areas such as metalwork, carpentry and textile work in theatre, media and music-based workshops. The focus is on social, personal and physical skills which are complemented by more formal knowledge and skills. Learning processes are organised through workshops and classroom teaching, but every young person is free to organise an individual course where they may challenge themselves and build their confidence.
The most significant challenge for production schools is to prepare and motivate “non-academic” students for the ordinary school system. The last legislative change in 2006focused the aims of Production Schools so that its most important task has been to build a bridge to vocational education and training through relevant practical and academic qualifications. In 2009, there were over 6,000 students in production schools. The student capacity at each school can vary from 20-25 to over 200. Generally speaking the schools are small, with half of the schools accepting fewer than 50 students. Today there are 78 Production Schools in Denmark.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust

Keel: EN

Riik: Taani

Euroopa võrgustik võitlemiseks kiusamise vastu õppe- ja vabaajakeskkondades (European Network Against Bullying in Learning and Leisure Environments, ENABLE)

See projekt on mõeldud 11–14aastaste laste sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse arendamise toetamiseks ning kaasõpilast toetava suhtumise edendamiseks, et kiusamise vastu võidelda ja seda vähendada. Sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse programmide abil parandatakse õpilase sotsiaalseid, emotsionaalseid ja akadeemilisi oskusi, mis hõlmavad prosotsiaalset käitumist ja positiivset suhtumist endasse ja teistesse, samuti vähendatakse programmide abil emotsionaalse stressi taset. Kaasõpilast toetav suhtumine vähendab kiusamise negatiivset mõju ohvritel ja muudab kiusamisest teatamise nende jaoks vastuvõetavamaks. Projekti rakendatakse ülekooliliselt ning sellesse on kaasatud noored, koolipersonal, vanemad ja laiem kogukond. Seega minnakse selle projektiga kaugemale kiusamise kahemõõtmelisest, ohvrit ja kiusajat hõlmavast arusaamisest ning vaadeldakse selle asemel sotsiaalset ja rühmadünaamikat koolis või pärast tunde, et käsitleda kiusamist soodustavaid tegureid. ENABLE võrgustiku raames on igas osalevas liikmesriigis koolitatud välja nn saadikuid, kes annavad teavet ja juhtnööre kõikidele koolidele ja organisatsioonidele, kus soovitakse programmi rakendada.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 3.1. Õppijate heaolu; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Belgia; Horvaatia; Kreeka; Rumeenia; Suurbritannia; Taani

KOOLIJUHTIMISE TÖÖVAHEND

Koolijuhtimise Euroopa võrgustik (EPNoSL – European Policy Network on School Leadership) on välja töötanud töövahendi, mille abil saab analüüsida, leida ja valida esmatähtsaid tegevusi eesmärgiga edendada võrdsust ja õppimist soosivat koolijuhtimist. See on suunatud poliitikakujundajatele, haridusasutustele, teadlastele ja juhtimiskoolitajatele. Koolijuhtimise töövahend on loodud selleks, et analüüsida, millist mõju avaldavad koolijuhtimise strateegiad ja programmid koolijuhtide ja koolide üldisele võimekusele tegeleda tõhusalt ja järjepidevalt võrdsuse ning õppimisega seotud probleemidega oma koolis. See sisaldab palju kasulikke materjale, videoid, juhtumiuuringuid ja töövahendeid koolijuhtimise eri tahkude jaoks.

Teemavaldkond: 1. Kooli haldamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projektid Põhjamaades

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Pagulased, rändajad ja romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani

MiCREATE – Migrant Children and Communities in a Transforming Europe

The objective of the MiCREATE project is to encourage the inclusion of diverse groups of migrant children by adopting a child-centred approach to the integration of migrant children at educational and policy level. Stemming from the need to revisit the existing integration policies, the research project aims to comprehensively examine the contemporary integration processes of migrant children to enhance their agency, participation, and well-being.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.9. Pagulased, rändajad ja romad

Keel: EN

Riik: Austria; Belgia; Bulgaaria; Hispaania; Holland; Horvaatia; Itaalia; Küpros; Leedu; Läti; Poola; Portugal; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Suurbritannia; Taani; Ungari

Projekt „Raising the Achievement of all Learners in Inclusive Education“

Projekti „Raising the Achievement of All Learners in Inclusive Education“ (RA; „Kõigi õppijate õpiedukuse parandamine kaasava hariduse kaudu“) eesmärk oli esitleda tõendeid tulemuslike tavade kohta saavutustaseme tõstmisel ning koolide ja kogukondade suutlikkuse suurendamisel, et kaasata ja toetada kõiki õppijaid.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 5.2. Mreže dionika; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; SK; SL; SR; SV; TR

Riik: Austria; Belgia; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Rootsi; Saksamaa; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Tšehhi; Ungari; Šveits

Projekt „Supporting Inclusive School Leadership“ (SISL)

Projektis „Supporting Inclusive School Leadership“ (SISL; „Kaasava koolijuhtimise toetamine“) uuriti, kuidas edendada kaasamist toetavat juhtimist kooli tasandil, ning pakuti toetavaid töövahendeid. Projektis leiti, et kaasavat haridust toetava juhtimise eesmärk on saavutada kõigi õppijate, sealhulgas tõrjutuse suhtes kõige haavatavamate laste täielik osalemine mõtestatud õpivõimalustes. Lisaks seati sihiks õppijate kõrged saavutused ja heaolu.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; RU; SK; SL; SR; SV; TR

Riik: Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Rootsi; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Tšehhi; Ungari; Šveits

Vastupanuvõime tugevdamise projekt – UPRIGHT

Arvestades, et vaimse tervise probleemid on noorte seas üle maailma mitmekordistunud, õpetatakse projektis UPRIGHT füüsilist ja vaimset tervist toetavaid oskusi. Projekti rakendatakse koolides, kusjuures kaasatud on nii osalevates koolides õppivad noored kui ka nende perekonnad ja kogu koolipersonal.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 4.4. Perekonnapõhine õppimine

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; SK; SL; SR; SV; TR

Riik: Hispaania; Island; Itaalia; Norra; Poola; Taani

Näita järgmist 10 tulemust