4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse
Tõhus viis perekonna ja kooli positiivsete partnerlussuhete loomiseks ning vanemate kaasamiseks on pakkuda vanematele sõbralikke ja turvalisi võimalusi osaleda kooli tegevuses, jagada oma teadmisi, suurendada enesekindlust, parandada juhtimisvõimekust, luua sotsiaalseid võrgustikke ja tegeleda õppimisega. Koolis võib vanematele ja perekondadele olla eraldatud oma aeg ja ruum. Seal võib olla näiteks vanemate tuba, kus saab vanemate soovil ja/või muude spetsialistide (nt sotsiaaltöötajad) või koolitöötajate abiga korraldada mitteametlikke üritusi. Selles toas võiks tundide ajal korraldada kooli ja kasvatust puudutavaid vestlusi, kohtumisi kooliväliste spetsialistide ja ekspertidega, õpikodasid ning muid mitteametlikke tegevusi.
Koolid võiksid korraldada ka vanemate päevi, mil vanemad kutsutakse kooli külastama ning tutvuma põhjalikumalt kooli õppekava, tegevuste, väärtuste ja missiooniga.
Lisaks võivad vanemad olla kooli jaoks väärtuslik ressurss ning neid võib kutsuda kooli oma oskusi ja teadmisi jagama. Perekonnaliikmeid võib kutsuda vabatahtlikuna osalema klassi õppetöös (nt klassile ettelugemine, õpetaja aitamine) või muudes (õppekavajärgsetes ja õppekavavälistes) tegevustes, näiteks kodutöörühmades ja pikapäevaprogrammides. Vanemate, sealhulgas eri kultuuridest pärit või teistsuguse haridusliku taustaga vanemate osalemine haridustegevuses suurendab ja mitmekesistab vastasmõju, mis omakorda kiirendab õppeprotsessi. See võib aidata murda õppijate kultuurilisi stereotüüpe ja suurendada nende motivatsiooni. Vanemad ja perekonnaliikmed võiksid osaleda ka karjääriõppe ja kutsenõustamise valdkonnas, näiteks rääkides oma elukutsest ja töökogemusest.
Vajaduse korral võib kaasata muid teenuseosutajaid, vabaühendusi ja spetsialiste, näiteks kultuurivahendajaid, kes aitaksid luua häid suhteid vanematega, eriti marginaliseeritud rühmadest pärit vanematega.
Koolihoonete avamine väljaspool tunde vanematele mõeldud programmide ja tundide jaoks (nt pakkudes keeletunde vanematele, kes on sisserändaja taustaga või ei kõnele oma laste õppekeelt piisavalt) võib aidata vanemaid senisest rohkem kaasata ning kõrvaldada koolide ja perekondade vahelised tõkked. Väga halva varasema hariduskogemusega vanemate puhul võib aga koostöös vabaühendustega luua täiendavaid elukestva õppe võimalusi hoopis mujal, näiteks kogukonnakeskustes. Niisugused kogukonnakeskused võivad olla ka perekondi toetavaks ühtseks kontaktpunktiks, kus eri valdkondade esindajatest koosnevad rühmad pakuvad mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas tervishoiuteemalist ja emotsionaalset tuge.
Lisateave:
ELi projekt INCLUD-ED, Strategies for inclusion and social cohesion in Europe from education, veebiplatvorm.
Downes, P., Community-Based Lifelong Learning Centres: Developing a European Strategy Informed by International Evidence and Research, NESETi uuringuaruanne, 2011.
Näita rohkem