4. Vanemate kaasamine

4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse

Tõhus viis perekonna ja kooli positiivsete partnerlussuhete loomiseks ning vanemate kaasamiseks on pakkuda vanematele sõbralikke ja turvalisi võimalusi osaleda kooli tegevuses, jagada oma teadmisi, suurendada enesekindlust, parandada juhtimisvõimekust, luua sotsiaalseid võrgustikke ja tegeleda õppimisega.  Koolis võib vanematele ja perekondadele olla eraldatud oma aeg ja ruum. Seal võib olla näiteks vanemate tuba, kus saab vanemate soovil ja/või muude spetsialistide (nt sotsiaaltöötajad) või koolitöötajate abiga korraldada mitteametlikke üritusi.  Selles toas võiks tundide ajal korraldada kooli ja kasvatust puudutavaid vestlusi, kohtumisi kooliväliste spetsialistide ja ekspertidega, õpikodasid ning muid mitteametlikke tegevusi.

Näita rohkem

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

Boa Água school's response to COVID 19 school's closure

Prior to the COVID-19 pandemic and school shutdown in Spain, the Boa Água school has initiated a number of new pedagogies to support student learning, including mixed commission, interactive groups and dialogic gatherings. These new methods had been introduced as part of the INCLUD-ED project, which the school joined in 2017. The school encouraged parents’ regular presence and volunteer support in classrooms, and introducednew teaching methods tosupport student learning through dialogue and exploration of identity. The new teaching methods and the emphasis on relationships and mutual support within the school community were also key to effective remote learning during school shut-down.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika

Keel: EN

Riik: Portugal

INCLUD-ED INTERAKTIIVSED RÜHMAD

Interaktiivsed rühmad kuuluvad uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Projekti INCLUD-ED käigus analüüsiti, millised haridusstrateegiad aitavad ületada ebavõrdsust ja toetavad sotsiaalset sidusust ning millised põhjustavad sotsiaalset tõrjutust, keskendudes eelkõige haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Interaktiivsete rühmade abil täiustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis. Õpilased jagatakse väikestesse heterogeensetesse rühmadesse, mida juhendab täiskasvanu. Moodustatakse nelja- või viieliikmelised rühmad, mille liikmed on heterogeensed oma võimete, soo, kultuuritausta, emakeele ja nahavärvi poolest. See näide illustreerib interaktiivsete rühmade ideed ja tulemusi.

Teemavaldkonnad: 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

INCLUD-ED RAAMAT EDUKATE HARIDUSTEGEVUSTE KOHTA

Selles uuringus analüüsitakse ja kirjeldatakse edukaid haridustegevusi, keskendudes haavatavatele rühmadele. Siit võib leida nii konkreetseid õppeedukust näitavaid andmeid kui ka laste, õpetajate ja perekondade kirjeldusi selle edukuse mõjust. Samuti on raamatus analüüsitud seost laste õppeedukuse ja selle vahel, kui kaasatud või mittekaasatud nad on ühiskonna eri osadesse. Selles monograafias on esitatud ka INCLUD-ED projekti raames tuvastatud edu tagavad tegevused, seega on siin nii vastandatud andmeid kui ka teoreetilist tausta ja edasiarendust. Mõned näited nende tegevuste kohta on interaktiivsed rühmad, õppeaja pikendamine, kodutööklubid, juhendajatega raamatukogud, pere ja kogukonna osalemine hariduses, pereõpe ja dialoogis lugemine. Kõiki neid tegevusi peetakse haridusvaldkonnas edukaks, mis tähendab, et need aitavad saavutada nii tõhusust kui ka võrdsust. Viimase punktina arutletakse poliitikavaldkonna ja praktika soovituste üle.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

INCLUDE-ED dialoogis lugemine

Dialoogis lugemine (Dialogic Literary Gatherings ehk DLG) kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Selle abil tõhustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis üle maailma. Tegemist on dialoogis lugemisega, mis põhineb kahel põhimõttel: kõigepealt loetakse mõnd klassikateost (nt „Romeo ja Julia“, „Odüsseia“, „Don Quijote“) ning seejärel vahetatakse mõtteid teose tähenduse ja tõlgenduste üle, kasutades õppemeetodina dialoogi. Osaleda võivad nii lapsed kui ka nende pereliikmed. See näide illustreerib DLG ideed ja tulemusi.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Inimõigusi austav kool

Inimõigusi austav kool on UNICEF-UK lähenemine, mis viib ÜRO lapse õiguste konventsiooni kooli terviklikku laste õiguste alasesse haridusse. Selle lähenemise üldine eesmärk on luua osalemist võimaldav, kaasav ja ohutu koolikultuur, kus on tagatud kõigi koolikogukonna liikmete vastastikune austamine. UNICEFi laste õiguste alase hariduse töövahend annab näpunäiteid, kuidas saada inimõigusi austavaks kooliks. Iga kool kohandab töövahendi enda olukorra järgi. Selline lähenemine muudab koolis kõigi suhteid ja seda saab kasutada igasuguses koolis. Inimõigusi austava kooli raames loodud töövahendi eesmärk on pakkuda aluspõhimõtet koolielu ja -töö korraldamiseks ning see laieneb ka peredele ja kogukonnale, kes kooliga kokku puutuvad. On kolm arenguetappi. Teine ja kolmas etapp (1. ja 2. tase) on sarnased. Eesmärk on ellu viia tegevuskava, mis koostati tunnustamise etapis, et vastata inimõigusi austava kooli neljale standardile: 1. Kooli juhitakse inimõigusi austaval viisil. 2. Kogu koolikollektiiv õpib tundma lapse õiguste konventsiooni. 3. Koolis austatakse inimõigusi. 4. Lapsi õpetatakse olema aktiivne kodanik ja õppija.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Suurbritannia

JOAQUIM RUYRA ELEMENTARY SCHOOL, the Miracle School (Hospitalet de Llobregat, Spain)

The Joaquim Ruyra Elementary School is located in a disadvantaged suburban district of Barcelona. In the 2016-2017 school year, 92% students were immigrants representing 28 different nationalities (including Pakistan, Morocco, Georgia, Colombia, the Dominican Republic, Ecuador, Peru, the Philippines, China, Bangladesh, Senegal, and the USA) or from minority background (Romani). The school has a 40% mobility rate.  

National and international press have referred to the school as the miracle school as it had achieved academic outcomes above the average in the Catalan standardised tests, outperforming elite schools in the Catalonia region.

All classes in the school feature group work 40% to 60% of the time. The groups mix students of different abilities, genders and nationalities.  The small groups are designed to ensure that no one is left out, and students are encouraged to participate actively.  Each group is facilitated by an adult (e.g. a classroom assistants, a parent).  Psychologists and special education teachers may also work in the classrooms, and they support volunteer parents, teachers and the students.  The extra support and student interaction are considered as essential for supporting and reinforcing children’s learning. 

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: EN

Riik: Hispaania

KAAP – VANEMATE KEELEÕPPE ALGATUS ANTWERPENIS

KAAP on Antwerpenis (Belgia Flandria piirkond) asuva MTÜ De Scholbrug (Koolisild) algatus, mille eesmärk on luua sidemed kooli, vanemate ja õpilaste vahel, keskendudes eeskätt sotsiaalselt haavatavatele peredele. KAAP-projekti raames antakse sisserännanud vanematele hollandi keele tunde nende laste koolis.

Teemavaldkond: 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkond: 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Belgia

KOGUKONNAPÕHISED ELUKESTVA ÕPPE KESKUSED

NESET (Network of Experts on Social Aspects of Education and Training) – hariduse ja koolituse sotsiaalsete aspektide ekspertide võrgustik avaldab ülevaateid poliitikakujundajatele ja praktikutele, kes huvituvad õigluse ja kaasamise edendamisest hariduses ja koolituses kogu Euroopa Liidus. Ülevaade käsitleb strateegiaid kogukonnapõhiste elukestva õppe keskuste loomiseks ELi liikmesriikides. Analüüsitakse tõendeid ja teadusuuringuid selliste keskuste loomise kasutegurite ja eeliste kohta ning tõkkeid ja kitsaskohti, mis keskuste loomist ja tulemuslikkust takistavad. Ülevaates jõutakse järeldusele, et kogukonnapõhised elukestva õppe keskused aitavad ühtaegu teenida mitmeid elukestva õppe eesmärke, nt kodanikuaktiivsus, sotsiaalne sidusus/kaasatus, isiklik ja sotsiaalne eneseteostus, kultuuridevaheline dialoog, tööelu.

Teemavaldkonnad: 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projektid Põhjamaades

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani

Kooliuuendused Euroopas: õpilase enesehinnangu ja kõrgema taseme mõtlemisoskuste edendamine õppekavauuenduste kaudu Willenhalli algkoolis

Kooli õpetamis- ja õppimiskäsitlus põhineb haridusliku tipptaseme saavutamisel ning kõigi õpilaste õpiedukusel. Kool on koostanud toetava õppekava, millega anda õpilastele arusaam õpiprotsessist, milles nad kõik osalevad (metakognitsioon), ja suurendada õpilaste eneseusku. Kogu selles protsessis on tähtis eriõpe teatud ainetes (reaalained, kunst, kehaline kasvatus), nii nagu ka matemaatika õpetamise arendamine kogu koolis (6. klassidele). Samuti on õpilaste mõtlemisoskuse, vastupidavuse ja enesekindluse arendamise seisukohalt oluline tõsiasi, et kõigile õpilastele õpetatakse filosoofiat. Õppekavauuendust juhib kool ise koostöös partneritega Whitmore Parki algkoolist. Seejuures konsulteeritakse pidevalt kogu koolikollektiivi, juhtkonna, hoolekogu, õpilaste ja vanematega, kes osalevad õppekava arendamises. Kool töötab aktiivselt ka kogukonnasiseste partneritega, et arendada õppimisvõimalusi laiemalt.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Suurbritannia

Näita järgmist 10 tulemust