4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse

See projekt on mõeldud 11–14aastaste laste sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse arendamise toetamiseks ning kaasõpilast toetava suhtumise edendamiseks, et kiusamise vastu võidelda ja seda vähendada. Sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse programmide abil parandatakse õpilase sotsiaalseid, emotsionaalseid ja akadeemilisi oskusi, mis hõlmavad prosotsiaalset käitumist ja positiivset suhtumist endasse ja teistesse, samuti vähendatakse programmide abil emotsionaalse stressi taset. Kaasõpilast toetav suhtumine vähendab kiusamise negatiivset mõju ohvritel ja muudab kiusamisest teatamise nende jaoks vastuvõetavamaks. Projekti rakendatakse ülekooliliselt ning sellesse on kaasatud noored, koolipersonal, vanemad ja laiem kogukond. Seega minnakse selle projektiga kaugemale kiusamise kahemõõtmelisest, ohvrit ja kiusajat hõlmavast arusaamisest ning vaadeldakse selle asemel sotsiaalset ja rühmadünaamikat koolis või pärast tunde, et käsitleda kiusamist soodustavaid tegureid. ENABLE võrgustiku raames on igas osalevas liikmesriigis koolitatud välja nn saadikuid, kes annavad teavet ja juhtnööre kõikidele koolidele ja organisatsioonidele, kus soovitakse programmi rakendada.

Selles uuringus analüüsitakse ja kirjeldatakse edukaid haridustegevusi, keskendudes haavatavatele rühmadele. Siit võib leida nii konkreetseid õppeedukust näitavaid andmeid kui ka laste, õpetajate ja perekondade kirjeldusi selle edukuse mõjust. Samuti on raamatus analüüsitud seost laste õppeedukuse ja selle vahel, kui kaasatud või mittekaasatud nad on ühiskonna eri osadesse. Selles monograafias on esitatud ka INCLUD-ED projekti raames tuvastatud edu tagavad tegevused, seega on siin nii vastandatud andmeid kui ka teoreetilist tausta ja edasiarendust. Mõned näited nende tegevuste kohta on interaktiivsed rühmad, õppeaja pikendamine, kodutööklubid, juhendajatega raamatukogud, pere ja kogukonna osalemine hariduses, pereõpe ja dialoogis lugemine. Kõiki neid tegevusi peetakse haridusvaldkonnas edukaks, mis tähendab, et need aitavad saavutada nii tõhusust kui ka võrdsust. Viimase punktina arutletakse poliitikavaldkonna ja praktika soovituste üle.

The Joaquim Ruyra Elementary School is located in a disadvantaged suburban district of Barcelona. In the 2016-2017 school year, 92% students were immigrants representing 28 different nationalities (including Pakistan, Morocco, Georgia, Colombia, the Dominican Republic, Ecuador, Peru, the Philippines, China, Bangladesh, Senegal, and the USA) or from minority background (Romani). The school has a 40% mobility rate.  

National and international press have referred to the school as the miracle school as it had achieved academic outcomes above the average in the Catalan standardised tests, outperforming elite schools in the Catalonia region.

All classes in the school feature group work 40% to 60% of the time. The groups mix students of different abilities, genders and nationalities.  The small groups are designed to ensure that no one is left out, and students are encouraged to participate actively.  Each group is facilitated by an adult (e.g. a classroom assistants, a parent).  Psychologists and special education teachers may also work in the classrooms, and they support volunteer parents, teachers and the students.  The extra support and student interaction are considered as essential for supporting and reinforcing children’s learning. 

Iirimaal kasutusel olev kooli lõpetamise programm (School Completion Programme ehk SCP) pakub haavatavatele kogukondadele kohalikul tasemel eri projekte, mis toetavad noorte püsimist haridussüsteemis. Programm aitab kohalikel kogukondadel välja arendada kohandatud strateegiaid, mis aitavad suurendada nende õpilaste haridussüsteemi kaasatust, kes on haridussüsteemist varakult lahkumise riskirühmas. Programm on suunatud kooliealistele noortele nii koolides kui ka neist väljaspool ja lisaks arendatakse välja tugimehhanisme, et võidelda ebavõrdsuse vastu hariduse kättesaadavuses, selles osalemises ja tulemustes. SCP on tugisammas haridusliku kaasamise poliitikavahendile „Võrdsete võimaluste pakkumise kava koolides“ („Delivering Equality of Opportunity in Schools“ ehk DEIS).

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

Kooli õpetamis- ja õppimiskäsitlus põhineb haridusliku tipptaseme saavutamisel ning kõigi õpilaste õpiedukusel. Kool on koostanud toetava õppekava, millega anda õpilastele arusaam õpiprotsessist, milles nad kõik osalevad (metakognitsioon), ja suurendada õpilaste eneseusku. Kogu selles protsessis on tähtis eriõpe teatud ainetes (reaalained, kunst, kehaline kasvatus), nii nagu ka matemaatika õpetamise arendamine kogu koolis (6. klassidele). Samuti on õpilaste mõtlemisoskuse, vastupidavuse ja enesekindluse arendamise seisukohalt oluline tõsiasi, et kõigile õpilastele õpetatakse filosoofiat. Õppekavauuendust juhib kool ise koostöös partneritega Whitmore Parki algkoolist. Seejuures konsulteeritakse pidevalt kogu koolikollektiivi, juhtkonna, hoolekogu, õpilaste ja vanematega, kes osalevad õppekava arendamises. Kool töötab aktiivselt ka kogukonnasiseste partneritega, et arendada õppimisvõimalusi laiemalt.

To improve student success and prevent early school leaving, the Malmaskolan established a Student Health Team, comprised of a school nurse, a special education teacher, the principal, the school counselor, the leisure-time pedagogues, the study and career counselor, a social worker, the school physician and a school psychologist. Since 2005, this Health Team has been the core for the development of teaching at the school, and is a hub for both teaching and school development. They have open meetings thrice weekly where teachers can discuss issues, and where a wide range of potential measures to support students is identified.

Manchester Communication Academy (MCA) works to improve outcomes for children, families and the community. This secondary academy opened in 2010 to serve one of the most disadvantaged inner-city neighbourhoods in England. From the outset, the academy’s sponsor, a large employer in the city, wanted the school to help to contribute to a vibrant and sustainable neighbourhood, and committed to addressing the many inter-related economic, social and physical challenges which characterise the neighbourhood. This mission has directly shaped the academy programme, which places equal importance on ‘teaching and learning’ and ‘social investment’. The school’s social investment department is a highly distinctive feature of its overall strategy for addressing the impacts of disadvantage on young people’s education and wider life chances.

Algatus POTHOLES on suurepärane näide Iirimaa koolide kohta, kes püüavad jõuda marginaliseeritud peredeni peale tavapäraste meetodite ka uudsete, mitteformaalsete võtetega. Projekti POTHOLES alustati 2011. aasta jaanuaris eesmärgiga viia kokku erineva tausta ja eri kultuurist vanemad teiste sama kooli või sarnaste koolide vanematega, et nad saaksid kogemusi vahetada. Põhiidee oli lähendada vanemaid, kes muidu võivad end tunda eraldatuna ja koolisüsteemis võõrana, kaasata neid kooli tegevustesse ja otsuste langetamisse ning tutvustada neile erinevaid õppimisvõimalusi.