4.1. Suhtlemine ja teave
Teadusuuringud on näidanud, et vanemate kaasatuse kasulikkus sõltub suuresti selle kvaliteedist. Koolidel on vanematega suhtlemise ja teabevahetuse arendamisel ning säilitamisel täita oluline roll. Enamikus Euroopa riikides on kehtestatud õigusnormid, millega tagatakse vanemate õigus saada teavet oma laste õpingute kohta. Need ei pruugi aga olla kuigi mõjusad vanemate ja perekondade puhul, kelle jaoks on koolikultuur kõige võõram. Lisaks formaalsetele ettenähtud suhtlusviisidele on vaja võtta lisameetmeid, mis võimaldaksid jõuda igasuguste vanemateni, sh nendeni, kelle kasvatusstiil ja koolist võõrandumise ulatus on tavalisest erinevad.
Suhtlemine peab olema vastastikune, tasakaalustatud ja pidev. Ühelt poolt on oluline tagada, et vanemad ja perekonnad mõistaksid, mida neilt oodatakse ning kuidas nad saavad oma laste õpingutele kaasa aidata. Nad peaksid jõudma veendumusele, et vanemate ja koolide vaheline dialoog on laste paremaks edasijõudmiseks hädavajalik. Samuti peavad koolid kuulama kõigi vanemate arvamusi, ka selliste vanemate omi, kes ei osale laste õppes nii palju kui teised.
Suhtlemine ja teave peavad olema selged, võttes arvesse perekondade erinevat kultuurilist ja majanduslikku tausta. Suhtluskanalid peavad olema mitmekesised ja sobima igasugust tüüpi vanematele: need peaksid võimaldama kahesuunalist suhtlemist ja kogemuste jagamist. See võib hõlmata nii ametlikumaid vorme (vanemad kutsutakse näiteks õpetajatega kohtuma) kui ka mitteametlikumaid algatusi (õppeaasta alguses toimuvad näiteks tutvustavad kohtumised, kus koolijuhid ja õpetajad kohtuvad vanemate ja lastega mitteametlikult ning selgitavad koolieeskirju). Ka avatud uste päevad ning vabatahtlikud või pidulikud üritused võivad suhtlemist ja vastastikust mõistmist tugevdada. Vanematele võivad pakkuda kasu ka kohtumised, mis on korraldatud eesmärgiga selgitada õppekava, kooli väärtusi ja missiooni ning kutsenõustamist.
Vanematega suhtlemisel võib abi olla IKT-vahenditest (nt e-päevikute, tekstisõnumite, uudiskirjade, interaktiivsete veebisaitide kasutamine jms), tingimusel et kasutatakse selget keelt ning kaasnevad ka muud meetmed ja koolitus nende vahendite hariduslikel eesmärkidel kasutamise kohta. Ka vanemate lühikeseks ajaks kooli kutsumine klassi tegevust vaatlema võib olla kasulik nii vanematele (kes saavad klassis toimuvat nähes suurema kindlustunde ja võivad koguda uusi ideid selle kohta, kuidas lapsi kodus aidata), õpetajatele (kes saavad kasutada neid võimalusi vanematega dialoogi alustamiseks) kui ka õpilastele (kes on vanemate kohalviibimise korral klassis sageli tavalisest aktiivsemad).
Rohkem võõrandunud vanemate ja perekondadega kontakti loomine võib nõuda sihipäraseid jõupingutusi, nt isiklike kutsete esitamist, olenemata sellest, kas lapsel läheb koolis hästi või mitte. Suhtlemisele sisserändajatest/marginaliseeritud vanematega võivad kaasa aidata näiteks teavitustegevus, kultuurinõustajad, mentorid ja kohalikud vabaühendused. Sageli võivad vanemad olla väärtuslikuks ressursiks ja üksteist toetada.
Tõhusa ja väärtusliku suhtluse väljakujundamiseks vanemate ja perekondadega on hädavajalik, et nii koolijuhid kui ka õpetajad arendaksid oma suhtlemisoskusi. Ka õpetajakoolituse õppekava peaks suurendama teadlikkust selle kohta, kui oluline on vanemate kaasamine ja suhtlemispädevuse omandamine.
Kooli tegevuse ja kvaliteedi parandamiseks tuleks kasutada küsitluste abil saadud ja muid andmeid kooliõhkkonna ning õpilaste, kooli, vanemate ja õpetajate vaheliste suhete kohta.
Lisateave:
Borgovoni, F., Montt, G., Parental Involvement in Selected PISA Countries and Economies, OECD töödokument nr 73, OECD, Pariis, 2012.
OECD, Equity and Quality in Education: Supporting Disadvantaged Students and Schools, OECD, Pariis, 2012.
Näita rohkem
