See, kas õppijad on koolis edukad või ohustab neid haridussüsteemist varakult lahkumine, sõltub väga palju nende sotsiaal-majanduslikust staatusest. Sotsiaal-majandusliku staatuse mõju on selgelt näha kõigis Euroopa haridus- ja koolitussüsteemides. Kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsed osalevad alushariduses ja lapsehoius väiksema tõenäosusega kui lapsed, kelle taust on soodsam. Kui lapsi hariduses esinevate lünkade täitmiseks täiendavalt ei toetata, võib algne mahajäämus kooliaastate jooksul veelgi süveneda. Siiski on leitud, et võrdväärne osalemine kvaliteetses alushariduses ja lapsehoius on üks kõige tõhusamaid meetmeid sotsiaal-majanduslike ebavõrdsuste tasandamiseks hariduse omandamisel.
Shutterstock.com
OECD korraldatud PISA uuringu tulemused näitavad ühemõtteliselt, et matemaatika- ja keeleteadmiste omandamisel on määrav tegur vanemate sotsiaal-majanduslik taust. Näiteks on enamik matemaatikas baastasemest allapoole jäävatest õppijatest sotsiaal-majandusliku indeksi alumises veerandis.
Sotsiaal-majandusliku staatuse, perekondliku tausta ja koduse õppimiskeskkonna mõju kandub ühest põlvkonnast teise. Tugevat haridustaseme põlvkondadevahelist edasikandumist võib lugeda haridus- ja koolitussüsteemi suutmatuseks pakkuda kõikidele õpilastele maksimaalseid võimalusi. Selles kontekstis on just perekonnapõhine õppimine hea võimalus seda kaua aega kestnud seost katkestada.
Õppeedukuse erinevusega võitlemiseks on hulgaliselt meetmeid: kooli sees ja koolide vahel sotsiaal-majandusliku vahetegemise kaotamine, õppeedukuse järgi rühmitamise edasilükkamine, õppimisvõimaluste suurendamine nii koolis kui ka sellest väljaspool ning vanemate julgustav kaasamine ja selle soodustamine hariduse kõige varasematest etappidest alates.
Esimese sammuna võrdse juurdepääsu ja võrdsete õppimisvõimaluste tagamisel tuleb aga neile õppijatele pakkuda materiaalset ja/või rahalist abi selleks, et nad saaksid regulaarselt koolis käia, sealhulgas tasuta transporti, õpikuid, majutust või stipendiume vanematele õpilastele ja lapsehoiuvõimalusi teismelistele emadele. Kehva sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi võivad aidata ka tasuta eined – isegi väljaspool tavalisi koolitoiduprogramme – ja täiendav õppetegevus.
Lisateave:
Euroopa Komisjon, 2015. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, Reading Literacy in EU Countries: Evidence from PIRLS, JRC Scientific and Policy Reports, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.
Heckman, J. J., „Invest in early childhood development: Reduce deficits, strengthen the economy“, The Heckman Equation, National Institute for Early Childhood Education Research, New Brunswick, NJ, 2012.
Lavrijsen, J. ja Nicais, I., Educational tracking, inequality and performance. New evidence using differences-in-differences, VFO-SSL, Leuven, 2014.
OECD, Low-Performing Students: Why They Fall Behind and How to Help Them Succeed, OECD, Pariis, 2016.
OECD, Equations and Inequalities, Making Mathematics Accessible to All, OECD, Pariis, 2016.
OECD, Starting Strong IV: Monitoring Quality in Early Childhood Education and Care, OECD, Pariis, 2015.
OECD, PISA 2012 Results: Excellence through Equity, Giving Every Student the Chance to Succeed, Volume II, OECD, Pariis, 2013.
OECD, Equity and Quality in Education: Supporting Disadvantaged Students and Schools, OECD, Pariis, 2012.
