3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused
Teadusuuringutes ja ELi poliitikas tuuakse esile, et kvaliteetse ja võrdse hariduse juurde kuulub vältimatult kaasamine. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 24 on deklareeritud, et kaasav haridus pakub puuetega õppijatele kõige paremaid võimalusi. Puuetega inimeste õiguste toetamiseks peavad riigid üle minema meditsiinilistelt mudelitelt, mille kohaselt puuet määratletakse veana, sotsiaalsetele mudelitele, milles rõhutatakse kaasamisvõimaluste pakkumise olulisust.
Shutterstock.com
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur määratleb kaasavat haridust kui süsteemset lähenemist tavakoolides kvaliteetse hariduse andmisele, mis vastab kõigi koolipiirkonda kuuluvate õppijate akadeemilistele ja sotsiaalsetele õpivajadustele. Seetõttu peaks kaasamine keskenduma sellele, et suurendada tavakoolide võimekust õpilaste mitmekesiste vajaduste toetamiseks, mitte jagada lisaressursse väljavalitud (ja sildistatud) ning teistsugusesse keskkonda paigutatud rühmadele.
Tõhus puuete ja õpiraskustega õppijate toetamine tugineb terviklikule koolikäsitlusele, mis hõlmab kõigi õpilaste puhul selget keskendumist õppimisele; erisuguste saavutuste (mitte üksnes akadeemilise edukuse) tunnustamist; kooli tõhusat ja jagatud juhtimist; kooli ja kohaliku kogukonna koostööd ning õppijate ja nende perekondade osalemist nende õppimist puudutavate otsuste langetamisel.
Mõned edukad õpetamismeetodid puuete ja õpiraskustega õppijate jaoks on järgmised.
- Õpetamiseks eraldatakse rohkem aega ja tuge – juhendamine väikestes rühmades või individuaalselt ning rühmaõpetamine või koosõpetamine (tavaklassi õpetaja pannakse kokku õpetajaga, kes on spetsialiseerunud eripedagoogikale); koolipäeva või õppeveerandi/-trimestri pikendamine ning interaktiivsete rühmade loomine, et suurendada õppijatele klassis antavat tuge.
- Paindlike ja heterogeensete õppijarühmade kasutuselevõtmine, paindlik lähenemine tavaklassis viibimise kestusele; paindlikkus klassikeskkonna korraldamisel ning eri tüüpi õppijate vahelise sisulise suhtluse tihendamine ja mitmekesistamine.
- Samuti kasutatakse struktureeritud õpet, et parandada ajakasutust ning tagada, et kõik õpilased saavad aru, mida neilt oodatakse (see meetod on eriti tõhus autismispektri häirega õppijate puhul).
- Lisatugi näiteks tõhusate õpioskuste õpetamise või aktiivsemaks õppeks võimaluste loomise kaudu (nt meeskondlik probleemilahendus). On leitud, et kõigi õpilaste puhul on eriti palju kasu koostööõppest ja kaaslaste toest. Õpilaste kaasatust on suurendatud ka IKT kasutamisega klassis.
- Tuleb ennetada igasugust puuetega õpilaste vastu suunatud vägivalda ja/või nende diskrimineerimist. Koolis peaks olema kasutusele võetud kogukonnapõhine konfliktide ennetamise mudel. Võimaluse korral peaksid ennetusvahendid, diagnostikateenused ja psühholoogiline abi olema kõigile õpilastele kättesaadavad samas haridusasutuses.
Lisateave:
Ainscow, M., Special Needs in the Classroom: A Teacher Education Guide, UNESCO Publishing, Pariis, 2004.
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, Organisation of Provision to Support Inclusive Education: Literature Review, Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, Brüssel, 2013.
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur ja selle projektid.
Flecha, R., Successful Educational Action for Inclusion and Social Cohesion in Europe, Springer, Dordrecht-Heidelberg-London New York, 2015.
Molina, S. ja Rios, O., „Including students with disabilities in Learning Communities“, Psychology, Society, & Education, 2. aastakäik, nr 1, 2010, lk 1–11.
Näita rohkem
