3.9. Pagulased, rändajad ja romad

^{Shutterstock.com}

Kuigi võõrpäritolu õpilasi puudutavaid andmeid tuleb nende nappuse tõttu mõnes liikmesriigis tõlgendada ettevaatusega, on võõrsil sündinutel asjaomases riigis sündinutega võrreldes keskmiselt kaks korda suurem tõenäosus haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkuda. See ebavõrdsus põhineb suuresti sotsiaal-majanduslikul staatusel, kuid oma osa on ka konkreetselt rände ja etnilise vähemuse staatusega seonduvatel probleemidel. Kõige rohkem tähelepanu vajavad need sisserännanud õpilased, kes saabuvad koolikohustusliku perioodi keskel või lõpus.

Kuigi mitmesuguste etniliste vähemuste või sisserändajate hulka kuuluvate noorte õppijate hariduslikud vajadused võivad omavahel erineda ja olla vägagi kontekstipõhised, ohustab halb edasijõudmine ja haridussüsteemist varakult lahkumine neid teistega võrreldes siiski suuremal määral ning see nõuab järjepidevat ja eesmärgipärast toetustegevust. Soovitatav on kohaldada terviklikku lähenemist ja selle raames tugimeetmete kombinatsiooni, mis tuleks valida ja kohandada vastavalt sihtrühma konkreetsetele vajadustele. Need meetmed peaksid olema järgmised.

• Akadeemiline tugi, mille eesmärk on toetada õppijaid kauem koolis püsimisel ja paremate tulemuste saavutamisel. Tugi võib hõlmata haridusliku tausta ja vajaduste esialgset hindamist; õppijate paigutamist tavaklassidesse; õpilaste edasijõudmise ja võimalike õpiraskuste jälgimist; ulatuslikku tuge nii õpilase emakeeles kui ka õppekeeles ning mehhanisme, mis toetavad üleminekut vastuvõtvatest klassidest tavaklassidesse, liikumist eri haridustasemete vahel jne.
• Sotsiaalne ja emotsionaalne tugi, nt õppija rände- ja integratsioonikogemustega seotud probleemidest või muudest isiklikest muredest ülesaamiseks.
• Vanemate ja kogukonna kaasamine: vanemate osalemise julgustamine vabatahtlike koduste järeleaitajate kaudu, kes võivad tegutseda vahetalitajatena ning edendada tugevamaid partnerlussuhteid kodu ja kooli vahel; vanemate ja kogukonna paremat kaasamist käsitlevate heade tavade jagamine koolide vahel ning üksikasjaliku teabe andmine selle kohta, milline on koolisüsteem, millised on õppimisvõimalused ning kuidas teadvustada ja kasutusele võtta kogukonnapõhist teadmistepagasit.
• Kultuuridevaheline haridus: koolis valitseb selline õhkkond, kus sisserännanud ja etniliste vähemuste hulka kuuluvate õppijate kultuuritausta suhtutakse positiivselt ning lihtsustatakse õppijatevahelist suhtlust kakskeelsete koordinaatorite ja kultuuridevaheliste nõustajate abil.

Paljud sisserändaja taustaga õppijad võivad vajada ka eesmärgipärast keeletuge.

Sageli kasutatakse kultuurinõustajaid (kultuurilise mitmekesisuse nõustajaid) selleks, et luua sidemed kooli ja sisserändajate või romade kogukondade vahel ning suurendada usaldust, mõistmist ja lähedasi suhteid kooli ja õpilaste perekondade vahel. See on abiks õppijate kaasamisel õppetöösse ning võimaldab vanematel, koolil ja muudel kohalikel teenistustel pakkuda asjakohast tuge. Muud vastastikku täiendavad mudelid ulatuvad vahendamisest kogukonnapõhiste meetoditeni. Perekond peab kindlasti laste kooliskäimises osalema, et õppimine oleks asjakohasem ning et oleks tagatud koolide vastutus kvaliteetse, asjakohase ja tähendusrikka hariduse pakkumise eest.

Lisateave:

Euroopa Nõukogu, The situation of Roma School Mediators and Assistants in Europe, Strasbourg: CE, Strasbourg, 2006.

Euroopa Komisjon, 2015. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

Euroopa Komisjon, Study on educational support for newly arrived migrant children, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.

Rändajataustaga laste ja noorte haridust käsitlev Euroopa võrgustik (European Policy Network on the education of children and young people with a migrant background), SIRIUS, veebiplatvorm.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Education: The situation of Roma in 11 EU Member States, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2014.

OECD, Closing the Gap for Immigrant Students: Policies, Practice and Performance, OECD, Pariis, 2010.

OECD, Immigrant Students at School, Easing the Journey towards Integration, Pariis:OECD, Pariis, 2015.

SIRIUS, Reducing the risk that youth with a migrant background in Europe will leave school early, poliitikaülevaade, 2015.

Lisalugemist:

Baysu, G., Phalet, K. ja Brown, R., „Dual Identity as a Two-Edged Sword: Identity Threat and Minority School Performance“, Social Psychology Quarterly, 74. aastakäik, nr 2, 2011, lk 121–143. doi: 10.1177/0190272511407619

Clycq, N., Nouwen, W. ja Vandenbroucke, A., „Meritocracy, deficit thinking and the invisibility of the system: Discourses on educational success and failure“, British Educational Research Journal, 40. aastakäik, nr 5, 2013, lk 796–819. doi: 10.1002/berj.3109

Crul, M., Schneider, J. ja Lelie, F. (toim.), The European Second Generation Compared. Does the Integration Context Matter? (IMISCOE Research), Amsterdam: Amsterdam University Press, Amsterdam, 2012.

Larson, K. A. ja Rumberger, R. W., „ALAS: Achievement for Latinos through academic success“, kogumikus H. Thorton (toim.), Staying in school: A technical report of three dropout prevention projects for middle school students with learning and emotional disabilities, University of Minnesota, Institute on Community Integration, Minneapolis, MN, 1995, lk 1–71.

Nouwen, W. ja Clycq, N. (2016), „The Role of Teacher–Pupil Relations in Stereotype Threat Effects in Flemish Secondary Education“, Urban Education. Veebis eelavaldatud. doi:10.1177/0042085916646627.