3. Õppijate toetamine

3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Mitmekeelsed klassid on ELi riikides aina igapäevasem nähtus. Üha rohkem on koolilapsi, kelle emakeel ei ole kooli peamine õppekeel ja kes vajavad täiendavat keeletuge. Õpetamist peab kohandama ning tuleb võtta kasutusele mitmesuguseid meetodeid, et parandada eri keeletaustaga sisserännanud õppijate keeleoskust. Mitmekeelsete koolide ja klasside puhul võivad õpilased rääkida kodus üht keelt ja koolis teist keelt; mõned või isegi kõik õpilased alles õpivad õppekeelt.

Näita rohkem

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

ETTEVALMISTUSAASTA ÄSJA SAABUNUD RÄNDAJATELE

Põhihariduseks ette valmistav juhendatud programm on mõeldud sellistele rändajataustaga õpilastele, kelle soome või rootsi keele oskus ja/või muud oskused ei ole piisavad, et õppida eel- või põhihariduse astmes. Eesmärk on toetada õpilase tasakaalustatud arengut ja lõimimist Soome ühiskonda ning anda talle vajalikud oskused põhihariduse omandamiseks. Kohati võidakse programmi raames võimaldada ka teiste ainete õppimist, kuid põhirõhk on soome ja rootsi keele omandamisel. Selles õppevormis arvestatakse õpilaste eri vanust, õppimisvõimet ja tausta.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Soome

EUROOPA ALGKOOLIDE LIIT SAKSAMAAL KÖLNIS

Kölnis nii nagu kõigis suuremates Saksamaa linnades on suur hulk lapsi, kellele saksa keel on võõrkeel. Järk-järgult on ka haridussüsteem pidanud selle olukorraga kohanema. Linnavalitsus otsustas luua Euroopa algkoolide liidu, et pakkuda lastele võimalust õppida lisaks oma emakeelele veel kaht keelt. 13 liitunud kooli kasutavad lisaks saksa keelele õppekeeltena kõige levinumaid päritolukeeli ja pakuvad täiendavat keeleõpet eraldi õppeainena.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkond: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Saksamaa

IndY (individualiseeritud õpe koolikeskuses Ybbs)

2015/2016. õppeaastal hakkas Schulzentrum Ybbs (kutsehariduskeskus, kuhu kuulub kolm keskharidust pakkuvat kutsekooli) kasutama nn IndY lähenemist. See tähendab, et 20% auditoorsest tööst on eraldatud individualiseeritud õppeks. IndY eesmärk on parandada õpilaste pädevusi, motivatsiooni, vastutustunnet, enesejuhtimist, koostööoskusi, emotsionaalset intelligentsust ja õpimeetodeid.

 

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 5.2. Mreže dionika

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT

Riik: Austria

Kaasavate koolide tegevuskava – InScool

Projekti „InScool” metodoloogia juhendab koole paindlikul viisil enda teekonna alustamisel kaasatuse tugevdamise poole, et parandada kõigi laste ja noorte isiklikke ja akadeemilisi tulemusi, keskendudes nende ligipääsule ja osalemisele kvaliteetses ja asjakohases hariduses.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; SK; SL; SR; SV; TR

Riik: Belgia; Hispaania; Kreeka; Poola; Suurbritannia

KIRJAOSKUSE PARANDAMISE ALGATUSED

Malta lugema õppimise programmid õppija toetamiseks on osa riikliku lugemisoskuse strateegiast, mille eesmärk on koondada praegused riiklikud programmid, milles on osalenud üle 8 000 õpilase aastas. Kool saab lugema õppimise toetamise programme ise kavandada ja ellu viia õpilastele, kes seda vajavad. Rahastamine toimub peamiselt kohalikelt omavalitsustelt saadava tagastamatu abi korras.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Malta

KOALA: keeleoskus ja kognitiivsed oskused mitmekeelsetes koolides

KOALA (KOordnierte ALphabetisierung im Anfangsunterricht – koordineeritud kirjaoskus algõppes) on uuenduslik kontseptsioon kirjaoskuse ja mitmekeelsuse ühendamiseks. Seda on rakendatud Saksamaa mitme liidumaa algkoolis. Nordrhein-Westfaleni liidumaal on metoodikat järkjärgult laiendatud ja kohandatud vastavalt linnade muutuvale õppijaskonnale.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkond: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Saksamaa

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projektid Põhjamaades

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani

Kursus „Põhikoolis õppijate mitmekesisusele reageerimine“

Kursus on kohustuslik 2. ja 3. aasta põhihariduse bakalaureuseõppe õpetajatudengitele Malta ülikoolis. Oktoobris 2016 lisati see uuele õpetamise ja õppimise magistrikursusele. Eesmärk on koolitada õpetajatudengeid õpetama väga erineva taustaga õpilasi, andes neile mitmekesisuse kohta nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi. Kursusel on kaks tahku: 1. teooriakoolitus: esimesel semestril antakse õpetajatudengitele sissejuhatav ülevaade mitmekesisuse ja kaasamise teemadest ning võimalustest nendega tunnis tegeleda, sh individuaalse hariduskava kasutamine (arvestades igaühe tausta, arutelusid ja rühmatööd); 2. praktika: teisel semestril on õpetajatudengid kuuenädalasel praktikal ja peavad selle jooksul leidma õpilase, kellel on õpiraskusi, ning rakendama selle õpilase kaasamiseks individuaalset hariduskava.

Teemavaldkonnad: 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Malta

LUCIDE TÖÖVAHEND, ET HARIDUSES MITMEKEELSUSEGA TOIME TULLA HARIDUSES

Suurenenud liikuvus ja rändestruktuuri muutumine mõjutavad oluliselt kogu maailma haridussüsteeme. Juba mõnda aega on olnud selge vajadus koolitada iga tasandi koolipersonali tõhusaks tööks lastega, kes ei oska vastuvõtva riigi keelt. Lisaks äsja riiki saabunud lastele vajavad tuge ka kakskeelsed õppijad. Kasvamine ja elamine perekonnas, kus räägitakse kahte või enamat keelt, mõjutab lapse lingvistilisi võimeid ning viise, kuidas ta õpib. Kakskeelsel õppijal on seepärast erivajadused ja eeskätt vajavad nad õppimiseks täiendavaid ressursse. Need ressursid panevad aluse lapse arengule ja õppimisele.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkond: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Mudel „Fuoriclasse” võitleb koolist varakult lahkumisega

„Fuoriclasse” (Itaalia) on integreeritud sekkumismudel, mis võitleb koolist varakult lahkumisega ning on suunatud õpilastele, õpetajatele ja peredele. See pakub õpimotivatsiooni tõstvaid tegevusi, et realiseerida täiel määral laste õigust haridusele, nagu see on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis.

Teemavaldkonnad: 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 4.1. Suhtlemine ja teave

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; SK; SL; SR; TR

Riik: Itaalia

Näita järgmist 10 tulemust