3.8. Eesmärgipärane tugi: keel
Mitmekeelsed klassid on ELi riikides aina igapäevasem nähtus. Üha rohkem on koolilapsi, kelle emakeel ei ole kooli peamine õppekeel ja kes vajavad täiendavat keeletuge. Õpetamist peab kohandama ning tuleb võtta kasutusele mitmesuguseid meetodeid, et parandada eri keeletaustaga sisserännanud õppijate keeleoskust. Mitmekeelsete koolide ja klasside puhul võivad õpilased rääkida kodus üht keelt ja koolis teist keelt; mõned või isegi kõik õpilased alles õpivad õppekeelt.
Mitmekeelseid koole on erinevaid ja need võivad järgida erisuguseid eesmärke: on koole, mis võtavad vastu sisserändajate või pagulastena saabuvaid uusi inimesi; on rahvusvahelisi koole; on koole, kus kasutatakse piirkondlikke, vähemus-, või põlisrahvaste keeli (nt katalaani keel Hispaanias, oksitaani keel Prantsusmaal, saami keel Skandinaavias); ning on kakskeelset haridust andvaid koole, kus õpetamiseks kasutatakse osaliselt teist keelt (nt kakskeelsed prantsuse-saksa klassid mõlema asjaomase riigi piirialadel).
Õppija emakeeleoskust tuleks tunnustada ja suhtuda sellesse kui väärtuslikku ressurssi kogu ülejäänud klassi jaoks. Õppetöös tuginetakse muu hulgas ressurssidele ja kogemustele, mida iga laps klassi kaasa toob, ning eeskätt kehtib see just keeleliste ja kultuuriliste ressursside ja kogemuste kohta. Keeleline mitmekesisus, mis valitseb klassis tänu sisserändaja/vähemuse taustaga lastele, võib olla väärtuslik nii üksikisikute, koolide kui ka kogu ühiskonna jaoks.
Õpetajad vajavad eripädevust ja -ressursse, et pakkuda asjakohast tuge õpilastele, kes õpivad kooli õppekeelt teise või lisakeelena. Näiteid heade tavade kohta võib leida kogu Euroopast. Eduka juhtimise korral võivad mitmekeelsed klassid aidata lastel kasutada oma võimeid parimal viisil, tugevdada oma kognitiivseid oskusi ja jõuda koolis paremini edasi.
Ka õpilase vanemad võivad keelelisest toest kasu saada. Koolid saavad koostöös vabatahtlike sektoriga toetada sisserännanud vanemate keeleõpet. Keelekursused või perekonnapõhine õppimine kooli ruumides võivad suurendada vanemate kaasatust kooliellu ning parandada muu hulgas õpilaste enesehinnangut, kaasatust ja sotsiaalset integratsiooni.
Nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Nõukogu teevad oma liikmesriikide, teadlaste ja muude sidusrühmadega koostööd, et toetada püüdlusi kohandada õpetamismeetodeid ja koolijuhtimist praeguse mitmekeelse tegelikkusega. Mõlemad institutsioonid rahastavad ka projekte, millega edendatakse uuenduslikke õpetamismeetodeid, heade tavade vahetamist, teadusandmete kogumist ning keeleliselt keerulises keskkonnas töötavatele õpetajatele suunatud materjali ja vahendite väljatöötamist. Euroopa Komisjoni finantstoetust hallatakse Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonna programmi „Erasmus+“ iga-aastaste projektikonkursside kaudu.
Lisateave:
Euroopa Komisjoni veebisait mitmekeelsete klasside kohta
Euroopa Nõukogu, Languages in Education, Languages for Education, a platform of resources and references for plurilingual and intercultural education (keeled hariduses, keeled hariduseks: mitmekeelse ja kultuuridevahelise haridusega seotud ressursside ja viidete platvorm)
Díez, J., Gatt, S. ja Racionero, S., „Placing Immigrant and Minority Family and Community Members at the School's Centre: The role of community participation“, European Journal of Education, 46. aastakäik, nr 2, 2011, lk 184–196. doi: 10.1111/j.1465-3435.2011.01474.x
Ensemble project – promoting linguistic diversity and whole school approaches (projekt Ensemble – keelelise mitmekesisuse ja tervikliku koolikäsitluse edendamine)
Flecha, A., „Family education improves student's academic performance: Contributions from European research“, REMIE Multidisciplinary Journal of Educational Research, 2. aastakäik, nr 3, 2012,lk 301. http://dx.doi.org/10.4471/remie.2012.16
