3. Õppijate toetamine

3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Mitmekeelsed klassid on ELi riikides aina igapäevasem nähtus. Üha rohkem on koolilapsi, kelle emakeel ei ole kooli peamine õppekeel ja kes vajavad täiendavat keeletuge. Õpetamist peab kohandama ning tuleb võtta kasutusele mitmesuguseid meetodeid, et parandada eri keeletaustaga sisserännanud õppijate keeleoskust. Mitmekeelsete koolide ja klasside puhul võivad õpilased rääkida kodus üht keelt ja koolis teist keelt; mõned või isegi kõik õpilased alles õpivad õppekeelt.

Näita rohkem

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

ETTEVALMISTUSAASTA ÄSJA SAABUNUD RÄNDAJATELE

Põhihariduseks ette valmistav juhendatud programm on mõeldud sellistele rändajataustaga õpilastele, kelle soome või rootsi keele oskus ja/või muud oskused ei ole piisavad, et õppida eel- või põhihariduse astmes. Eesmärk on toetada õpilase tasakaalustatud arengut ja lõimimist Soome ühiskonda ning anda talle vajalikud oskused põhihariduse omandamiseks. Kohati võidakse programmi raames võimaldada ka teiste ainete õppimist, kuid põhirõhk on soome ja rootsi keele omandamisel. Selles õppevormis arvestatakse õpilaste eri vanust, õppimisvõimet ja tausta.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Soome

EUROOPA ALGKOOLIDE LIIT SAKSAMAAL KÖLNIS

Kölnis nii nagu kõigis suuremates Saksamaa linnades on suur hulk lapsi, kellele saksa keel on võõrkeel. Järk-järgult on ka haridussüsteem pidanud selle olukorraga kohanema. Linnavalitsus otsustas luua Euroopa algkoolide liidu, et pakkuda lastele võimalust õppida lisaks oma emakeelele veel kaht keelt. 13 liitunud kooli kasutavad lisaks saksa keelele õppekeeltena kõige levinumaid päritolukeeli ja pakuvad täiendavat keeleõpet eraldi õppeainena.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkond: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Saksamaa

IKAN Project

The IKAN project is a project where higher education students of the consortium of Antwerp University and Colleges (AUHA) voluntarily assist Newly Arrived Immigrant (including Refugee) Children with their studies in secondary education. This project aims to respond to the large increase of Newly Arrived Immigrant Children in Flemish education in recent years.

After a maximum of 1 year in reception classes (i.e. OKAN: reception classes for foreign-speaking newcomers), newly arrived immigrant students continue to regular education. This transition is often difficult. Only a small part of the foreign-speaking newcomers who started in OKAN eventually receives a secondary education diploma. With the name IKAN (referring to I Can) the project wants to emphasize that newly arrived immigrant children can have a successful education career, when provided with the right support.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.1. Õppijate heaolu; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: EN

Riik: Belgia

IndY (Individualized Learning at the school centre Ybbs)

In the school year 2015/16 the Schulzentrum Ybbs (a school center consisting of three vocational upper secondary schools) introduced a concept called IndY, which involves that 20% of the teaching time is intended for individualized learning. IndY aims at improving students’ expertise, motivation, self-responsibility, self-management, collaborative skills, emotional intelligence and learning methods.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 5.2. Mreže dionika

Keel: EN

Riik: Austria

KIRJAOSKUSE PARANDAMISE ALGATUSED

Malta lugema õppimise programmid õppija toetamiseks on osa riikliku lugemisoskuse strateegiast, mille eesmärk on koondada praegused riiklikud programmid, milles on osalenud üle 8 000 õpilase aastas. Kool saab lugema õppimise toetamise programme ise kavandada ja ellu viia õpilastele, kes seda vajavad. Rahastamine toimub peamiselt kohalikelt omavalitsustelt saadava tagastamatu abi korras.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Malta

KOALA: keeleoskus ja kognitiivsed oskused mitmekeelsetes koolides

KOALA (KOordnierte ALphabetisierung im Anfangsunterricht – koordineeritud kirjaoskus algõppes) on uuenduslik kontseptsioon kirjaoskuse ja mitmekeelsuse ühendamiseks. Seda on rakendatud Saksamaa mitme liidumaa algkoolis. Nordrhein-Westfaleni liidumaal on metoodikat järkjärgult laiendatud ja kohandatud vastavalt linnade muutuvale õppijaskonnale.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkond: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Saksamaa

Kursus „Põhikoolis õppijate mitmekesisusele reageerimine“

Kursus on kohustuslik 2. ja 3. aasta põhihariduse bakalaureuseõppe õpetajatudengitele Malta ülikoolis. Oktoobris 2016 lisati see uuele õpetamise ja õppimise magistrikursusele. Eesmärk on koolitada õpetajatudengeid õpetama väga erineva taustaga õpilasi, andes neile mitmekesisuse kohta nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi. Kursusel on kaks tahku: 1. teooriakoolitus: esimesel semestril antakse õpetajatudengitele sissejuhatav ülevaade mitmekesisuse ja kaasamise teemadest ning võimalustest nendega tunnis tegeleda, sh individuaalse hariduskava kasutamine (arvestades igaühe tausta, arutelusid ja rühmatööd); 2. praktika: teisel semestril on õpetajatudengid kuuenädalasel praktikal ja peavad selle jooksul leidma õpilase, kellel on õpiraskusi, ning rakendama selle õpilase kaasamiseks individuaalset hariduskava.

Teemavaldkonnad: 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Malta

LUCIDE TÖÖVAHEND, ET HARIDUSES MITMEKEELSUSEGA TOIME TULLA HARIDUSES

Suurenenud liikuvus ja rändestruktuuri muutumine mõjutavad oluliselt kogu maailma haridussüsteeme. Juba mõnda aega on olnud selge vajadus koolitada iga tasandi koolipersonali tõhusaks tööks lastega, kes ei oska vastuvõtva riigi keelt. Lisaks äsja riiki saabunud lastele vajavad tuge ka kakskeelsed õppijad. Kasvamine ja elamine perekonnas, kus räägitakse kahte või enamat keelt, mõjutab lapse lingvistilisi võimeid ning viise, kuidas ta õpib. Kakskeelsel õppijal on seepärast erivajadused ja eeskätt vajavad nad õppimiseks täiendavaid ressursse. Need ressursid panevad aluse lapse arengule ja õppimisele.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkond: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Nordic Projects to Combat School Dropout

The aim of the report Nordic Projects to Combat School Dropout is to improve and inspire new initiatives for young people, and to create enriching contacts between actors and organisations in the Nordic region.
The Nordic Web Resource on Dropout from Upper Secondary Education was a project commissioned by the Nordic Council of Ministers and run by the Nordic Welfare Centre between 2012 and 2015. The aim of the project was to compile good examples of initiatives aimed at increasing the proportion of young people in the Nordic region who complete upper secondary education.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: EN

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani

School innovation in Europe: Fostering equal chances for children from different social backgrounds by making learning more active at the Béla IV Primary School in Hejőkeresztúr

The ‘Complex Instruction Programme’ (CIP) provides equal chances for children from different social backgrounds. The method seeks to change children roles and responsibilities in active learning. CIP is based on four principles: (1) education involves a varied level of non-routine, open-end tasks to mobilise students of different abilities; (2) responsibility is shared, learners are responsible for their personal work while the group is responsible for individual achievements; (3) work is evaluated against set norms and roles; (4) hierarchy within the group - the status of the students is mobile. In addition, the school uses other innovative practices, such as a reading programme for the elementary grades where students regularly read aloud to each other in pairs, and then exchange their thoughts, and the ‘learning between generations’ programme where children draw their family trees and label each member with a special skill they have.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust

Keel: EN

Riik: Ungari

Näita järgmist 10 tulemust