3.2. Õppijate osalemine koolielus
Õpilased peavad tundma, et neil on kontroll oma õpingute üle, ja neile tuleb anda võimalus oma arvamust avaldada. Koolielus ja -sündmustes aktiivselt osalemine suurendab kuuluvustunnet ning võib õppijatel aidata arendada oma juhtimis- ja sotsiaalseid oskusi. Otsustava tähtsusega on ennetavad tegevused, mis suunatakse tõrjutud õppijate kaasamisele ja nende arvamuse arvesse võtmisele.
Shutterstock.com
Kõik liikmesriigid on oma üldistes haridusseadustes või -koodeksites vähemalt mingis ulatuses sätestanud lapse osalemise. Paljudes riikides soodustatakse laste osalemist koolielus ametlike mehhanismide (näiteks õpilasesinduste) või sihtotstarbeliste programmide kaudu. Siiski ei vasta õigusaktid tingimata tegelikkusele ja õppijatel ei pruugi koolikogemuse ja õppimisega seotud põhiküsimusi puudutavates otsustusprotsessides olla tegelikku mõju.
Tuleb eraldada piisavalt aega, et koolielu ja õppimiskogemust puudutavate teemade üle oleks võimalik arutleda nii klassis, õpilasesinduses kui ka konsulteerimiste käigus. Neile järgnevate otsuste langetamisel tuleks õppijate seisukohti täies ulatuses arvesse võtta. Muu hulgas on edukaks osutunud järgmised tegevused:
- interaktiivne ja dialoogipõhine õpetamine ja õppimine (nt väikestes rühmades), mis annab õpilastele paremad võimalused vabamaks eneseväljenduseks õpinguid mõjutavate probleemide teemal;
- kooliprojektid, milles osaleb kogu koolikogukond (nt keskkonnahoidliku kooli projektid) ja milles antakse õppijatele põhivaldkondades juhtrollid;
- uuringud, küsimustikud ja muud konsultatsioonimeetodid, millega uuritakse õpilaste arvamusi, ning
- õppijate sisuline ja tulemuslik osalemine kooli puudutavate otsuste langetamisel (kooli nõukogus/hoolekogus esindatuse kaudu) ning kooli hindamisel ja edasiarendamisel.
Mõne riigi näited õppijate koolielus osalemise kohta
- Rootsi keskkooli õppekava näeb ette järgmist: „... õpilastel peaks olema võimalus mõjutada oma haridust. Õpilasi tuleks pidevalt julgustada osalema aktiivselt hariduse edasiarendamises ja neid tuleks hoida kursis neid puudutavate küsimustega. Õpilastel peaks olema alati võimalus näidata üles initsiatiivi küsimustes, mille käsitlemisel tuleb arvestada nende mõju haridusele.“ (Rootsi riiklik haridusamet, Curriculum for the upper secondary school, Skolverket, Stockholm, 2013, lk 11)
- Inglismaal saavad õpilased saata märkused otse riiklikule inspektsioonile (OFSTED).
- Portugalis osalevad õpilased kooli üldises hoolekogus, mis vastutab kooli haldamist käsitlevate suuniste kehtestamise eest ja korraldab kooli hindamist. Iga klass valib endi seast kaks esindajat.
- Prantsusmaal valivad keskkooliõpilased enda esindajad kooli õpilasesindusse, mis omakorda valib esindajad piirkondlikesse ja riiklikesse õpilasesindustesse.
- Hispaanias juhivad õpilased kooli eeskirjade koostamist konsensuse alusel ning rakendavad seeläbi kogukondlikku meetodit igasuguse koolivägivalla ennetamiseks ja sellega võitlemiseks.
Lisateave:
Euroopa Komisjon, Evaluation of legislation, policy and practice of child participation in the EU, ECORYSi koostatud uurimistulemuste kokkuvõte, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.