2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine

Shutterstock.com

Esmaõppe raames peab kõigil õpetajakoolituse üliõpilastel ja alustavatel õpetajatel olema võimalus suurendada oma teadmisi haridussüsteemist varakult lahkumise ning haridusliku ebavõrdsuse olemuse, põhjuste ja ulatuse kohta. On hädavajalik, et kõik õpetajad mõistaksid, kui tähtsat rolli mängivad nad lapse pideva arengu ja õppimise toetamisel ning õpiraskuste või koolist kaugenemise esimeste märkide äratundmisel. Seejuures tuleb õpetajatel teha tõhusat koostööd omavahel, muude koolisiseste ja kooliväliste kutsetöötajatega ning vanemate ja perekondadega.

Õpetajakoolituse üliõpilased peaksid kokku puutuma haridusliku ebavõrdsuse ja mitmekultuurilise keskkonna praktilise küljega, nt tehes praktikat koolides, kus esineb väga suurel määral haridussüsteemist varakult lahkumist või palju sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust, või osaledes vähem kaitstud peredele suunatud tegevuses. Kõik alustavad ja äsja tööle asunud õpetajad peaksid läbima süstemaatilise, nende vajadustele vastava sisseelamisprogrammi, osalema koolitustel, muu hulgas erialase kogukonna korraldatavatel koolitustel, ning saama kvalifitseeritud mentorilt lisatuge.

Kõiki õpetajaid tuleks julgustada looma võrgustikke teiste õpetajate, ekspertide ja teadlastega, mis võimaldaksid vahetada teavet ning suurendada teadmisi selle kohta, kuidas parandada kaasavat haridust ja võidelda haridussüsteemist varakult lahkumisega. Esmaõppe ja pideva tööalase enesearendamise käigus omandatud teadmised hoitakse alal tänu koolis valitsevale usalduslike suhete kultuurile. Just usalduslikus õhkkonnas saavad õpetajad muudatusi ellu kutsuda. Õppematerjalide väljatöötamisel võib kasutada kujundavat ja kokkuvõtlikku hindamist. Nii õpetajate esmaõppes kui ka pidevas tööalases enesearendamises tuleb põhirõhk panna haridussüsteemist varakult lahkumise olemuse tundmaõppimisele. Pidev tööalane enesearendamine peaks olema kontekstipõhine ning kooskõlas õppijate ja koolide konkreetsete vajaduste ja eesmärkidega. Tööalase enesearendamise programmides tuleks pöörata piisavat tähelepanu laste osalemisele.

Hiljutiste uuringute kohaselt on õpetajatel endi sõnul mõõdukas või väga suur vajadus pideva tööalase enesearendamise järele muu hulgas järgmistes valdkondades:

• pädevus riskirühmas olevate õppijate tuvastamiseks;
• haridussüsteemist varakult lahkumise põhjused ja tagajärjed;
• meetmed haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks, sellele reageerimiseks ja olukorra lahendamiseks;
• töö vanematega;
• interdistsiplinaarsete oskuste õpetamine;
• õpetamine mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas;
• õpilaste karjääri- ja muu nõustamine;
• hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine;
• uus tehnoloogia töökohas, sh koolis;
• individuaalse õpetamise ja õppimise meetodid;
• nii individuaalse kui ka ühise auditoorse teadustöö tegemine.

Mõned kõige tulemuslikumad meetodid pideva tööalase enesearendamise rakendamiseks nii, et see ühtlasi tõhustaks koolis valitsevat koostöökultuuri, on järgmised:

• erialaste kogukondade ja õpetajate võrgustike loomine;
• vastastikune õpe;
• üksteise tundide külastamine;
• sisekoolitus;
• töötajate ja muude kutsetöötajate vaheline mentorlus ning juhendamine;
• aja ja koha leidmine õpetajate omavaheliseks aruteluks ning küsimuste esitamiseks selle kohta, kuidas lahendada olemasolevaid probleeme, parandada õppetööd ja kooliõhkkonda ning vahetada kogemusi, tähelepanekuid ja arvamusi;
• (välis)koolitused veebiõppe või auditoorse õppe vormis;
• koostöövormis teadustegevus eesmärgiga katsetada uuenduslikke õpetamismeetodeid;
• õpetamismeetodite andmebaas tõhusaid meetodeid puudutava teabe vahetamiseks;
• õpetajate regulaarne hindamine.

Lisateave:

Euroopa Komisjon, Strengthening teaching in Europe: New evidence from teachers compiled by Eurydice and CRELL, June 2015, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

Lisalugemist:

Bryk, A. S., Schneider, B., „Trust in Schools: A Core Resource for School Reform“, Creating Caring Schools, 60. aastakäik, nr 6, 2003, lk 40–45.

Carneiro, R., Looney, J., Vincent-Lancrin, S., „Learning from the Past, Looking to the Future: Issues and agendas in education“, European Journal of Education, 50. aastakäik, nr 4, lk 524–535. doi: 10.1111/ejed.12158

Cordingley, P., „The contribution of research to teachers’ professional learning and development“, Research and Teacher Education: the BERA-RSA Inquiry, British Educational Research Association, RSA Action and Research Centre, Ühendkuningriik.

Day, L., Mozuraityte, N., Redgrave, K., McCoshan, A., Preventing early school leaving in Europe: Lessons learned from second chance education, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.

Day, L., Percy-Smith, B., Ruxton, S., McKenna, K., Redgrave, K., Ronicle, J., Young, T., Evaluation of legislation, policy and practice of child participation in the EU: Research summary, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

De Witte, K., Nicaise, I., Lavrijsen, J., Van Landeghem, G., Lamote, C., Van Damme, J., „The Impact of Institutional Context, Educatin and Labour Market Policies on Early School Leaving: A comparative analysis of EU countries“, European Journal of Education, 48. aastakäik, nr 3, 2013, lk 331–345. doi/10.1111/ejed.12034/

Euroopa Komisjon, Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade 2015, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

Euroopa Komisjon, Koolipoliitika: Terviklik käsitlus koolist väljalangemise tõkestamiseks, Haridus ja koolitus 2020, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2015.

Euroopa Komisjon / EACEA / Eurydice, The Teaching Profession in Europe: Practices, Perceptions and Policies, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

IBE-UNESCO, Reaching Out to All Learners: a Resource Pack for Supporting Inclusive Education, Training Tools for Curriculum Development, Rahvusvaheline Haridusbüroo, Genf, 2016.

Isac, M. M., Araújo, L., Dinis da Costa, P., Soto Calvo, E., Albergaria-Almeida, P., Teaching practices in primary and secondary schools in Europe: Insights from large-scale assessments in education, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

Nairz-Wirth, E., Feldmann, K., Diexer, B., Handlungsempfehlungen für Lehrende, Schulleitung und Eltern zur erfolgreichen Prävention von Schulabsentismus und Schulabbruch. Aufbruch zu einer neuen Schulkultur, Viini majandus- ja äriülikool, Viin, 2012.

Nairz-Wirth, E., Feldmann, K., Wendebourg, E., Professionalisierung von Lehrerinnen und Lehrern im Bereich der Prävention und Intervention von Schul- und Ausbildungsabbruch, Viini majandus- ja äriülikool, Viin, 2012.

Nouwen, W., Clycq, N., Braspenningx, M. ja Timmerman, C., Cross-case Analyses of School-based Prevention and Intervention Measures, Project Paper 6, RESl.eu Project, rände ja kultuuridevaheliste uuringute keskus, Antwerpeni ülikool, 2016.

OECD, TALIS 2013 Results: An international perspective on teaching and learning, OECD, Pariis, 2014.

OECD, Supporting Teacher Professionalism: Insights form Talis 2013, OECD, Pariis, 2016.

Ryan, L., Lörinc, M., „Interrogating early school leaving, youth unemployment and NEETS: Understanding local contexts in two English regions“, Educação, Sociedade & Culturas, 45. aastakäik, 2015, lk 33–54.

Stéger, C., „Review and Analysis of the EU Teacher-related Policies and Activities“, European Journal of Education, 49. aastakäik, nr 3, 2014, lk 332–347. DOI: 10.1111/ejed.12089.

Valenčič Zuljan, M., Marentič Požarnik, B., „Induction and Early-career Support of Teachers in Europe“, European Journal of Education, 49. aastakäik, nr 2, 2014, lk 192–205. doi: 10.1111/ejed.1