2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega

^{Shutterstock.com}

Niisuguste suhete põhiaspektid on järgmised.

• Kõigi õpilaste tulemustele suurte ootuste
• Hooliva ja kaasava klassiõhkkonna ning usalduskultuuri loomine ja alalhoidmine.

• Haridusliku ebavõrdsuse mõistmine: tuleb aktsepteerida tõsiasja, et mõni õppija võib pärineda perekonnast või sotsiaalsest keskkonnast, mis ei pruugi soodustada õppimist, ning ta võib vajada lisatuge.
• Õpetajate hoiakud ja suhtlusoskused: õpetajad peavad endale teadvustama, et nende hoiakud, ootused ja kasutatav sõnavara võivad õppijaid oluliselt mõjutada. Samuti on vaja suhtlusoskusi selleks, et teha tõhusat tööd vanemate, teiste koolitöötajate ja kooliväliste spetsialistidega. Igasugusel suhtlemisel vanematega tuleks väljenduda selgesti (nt vältides vähem tuntud sõnavara) ja olla sõbralik nende vastu, kes ei ole süsteemiga tuttavad.
• Vanemate ning teiste täiskasvanud ja samaealiste lähedaste suhtluskaaslaste olulise rolli tunnistamine: õpetajad peavad teadvustama, kui suurt rolli mängivad õppimisprotsessis õppija elu võtmeisikud, ning kasutama ära nende kaasatusest tulenevaid eeliseid.
• Klassis valitseva mitmekesisuse teadvustamine: koolid peaksid aktiivselt väärtustama nii personali kui ka õpilaste mitmekesisust. Õpetajad peaksid edasi arendama oma teadmisi, pädevusi ja oskusi, mis on seotud igasuguste mitmekesisuse vormide mõistmisega: õpetajate esmaõpe peaks andma ja pidev tööalane enesearendamine (täienduskoolitused, õpetamisega seotud liikuvusprogrammid, seminarid ja konverentsid) peaks kinnistama kultuuridevahelisi teadmisi, mitmekeelsust ning eri emakeelega õpilaste õpetamist.
• Koolikultuur, milles võetakse kuulda õppijate häält ja arvestatakse nende seisukohti kooli arendamisel.

Lisateave:

URBACTi projekt „PREVENT – vanemate kaasamine haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamisse“ („PREVENT – Involving parents in the prevention of early school leaving“)

Bryk, A., Schneider, B., „Trust in Schools: A Core Resource for School Reform“, Creating Caring Schools, 60. aastakäik, nr 6, 2003, lk 40–45.

Day, L., Mozuraityte, N., Redgrave, K., McCoshan, A., Preventing early school leaving in Europe: Lessons learned from second chance education, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.

Day, L., Percy-Smith, B., Ruxton, S., McKenna, K., Redgrave, K., Ronicle, J., Young, T., Evaluation of legislation, policy and practice of child participation in the EU: Research summary, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

Downes, P., „Developing a Framework and Agenda for Students' Voices in the School System across Europe: From Diametric to Concentric Relational Spaces for Early School Leaving Prevention“, European Journal of Education, 48. aastakäik, nr 3, 2013, lk 346–362. doi./10.1111/ejed.12035

Downes, P., Towards a Differentiated, Holistic and Systemic Approach to Parental Involvement in Europe for Early School Leaving Prevention, Euroopa Liit, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm Urbact, Pariis, 2014.

Downes, P., „Prevention of early school leaving through teacher education: Some European Perspectives“, kogumikus Rabensteiner, P. ja Rabensteiner, G. (toim.), Internationalisation in Teacher Education, Saksamaa, 2014, lk 17–31.

ELi nõukogu, Nõukogu järeldused haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta, Euroopa Liidu Nõukogu, Brüssel, 2015.

Euroopa Komisjon, „Reducing early school leaving: Key messages and policy support“, Final Report of the Thematic Working Group on Early School Leaving, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2013.

Euroopa Komisjon, Study on educational support for newly arrived migrant children, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.

Euroopa Komisjon, Supporting teacher competence development for better learning outcomes, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2013.

Euroopa Komisjon, Language teaching and learning in multilingual classrooms, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

Euroopa Komisjon / EACEA / Eurydice, The Teaching Profession in Europe: Practices, Perceptions and Policies, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

Euroopa Komisjon, Koolipoliitika: Terviklik käsitlus koolist väljalangemise tõkestamiseks, Haridus ja koolitus 2020, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2015.

Euroopa Komisjon, Strengthening teaching in Europe: New evidence from teachers compiled by Eurydice and CRELL, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2015.

Fernández-Batanero, J., „Strategies for inclusion in the face of social exclusion: Case study in Andalusia (Spain)“, European Journal of Special Needs Education, 29. aastakäik, nr 3, 2014, lk 415–428. doi:10.1080/08856257.2014.906978

IBE-UNESCO, Reaching Out to All Learners: A Resource Pack for Supporting Inclusive Education, Training Tools for Curriculum Development, Rahvusvaheline Haridusbüroo, Genf, 2016.

Isac, M., Araújo, L., Dinis da Costa, P., Soto Calvo, E., Albergaria-Almeida, P., Teaching practices in primary and secondary schools in Europe: Insights from large-scale assessments in education, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.

Nairz-Wirth, E., Feldmann, K., Diexer, B., Handlungsempfehlungen für Lehrende, Schulleitung und Eltern zur erfolgreichen Prävention von Schulabsentismus und Schulabbruch. Aufbruch zu einer neuen Schulkultur, Viini majandus- ja äriülikool, Viin, 2012.

Nouwen, W., Clycq, N., Braspenningx, M. ja Timmerman, C., Cross-case Analyses of School-based Prevention and Intervention Measures, Project Paper 6, RESl.eu Project, rände ja kultuuridevaheliste uuringute keskus, Antwerpeni ülikool, 2016.

Sachs, J., „Teacher professionalism: why are we still talking about it?“. Teachers and Teaching, 22. aastakäik, nr 4, 2015, lk 413–425. doi:10.1080/13540602.2015.1082732

Stéger, C., „Review and Analysis of the EU Teacher-related Policies and Activities“. European Journal of Education, 49. aastakäik, nr 3, 2014, lk 332–347. doi:10.1111/ejed.12089