2.1. Õpetaja oskused ja pädevused
Õpetaja roll muutub järjest ulatuslikumaks ja nõudlikumaks. Ühelt poolt oodatakse õpetajalt mitmekesiste meetodite, vahendite ja lahenduste kasutamist ning nende kohandamist õppijate vajadustega. Teiselt poolt peavad õpetajal olema pädevused ja oskused, mis on vajalikud selleks, et luua positiivne klassikeskkond ning teha õppijate õigeaegse toetamise eesmärgil koostööd muude sidusrühmadega koolis ja koolist väljaspool.
Shutterstock.com
Õpetajatelt oodatakse teatavate uute spetsiifiliste oskuste ja pädevuste omandamist või täiustamist.
- Õpetajatel on vaja positiivset hoiakut eeliste suhtes, mida pakub õppijate mitmekesisus klassis. Õpetajad peavad suutma teha õige valiku mitmesuguste õpetamistehnikate ja aktiivõppe strateegiate hulgast (sh uurimuslik ja projektipõhine õpetamine, koostööpõhine õppimine jne), et teha mitmekesise õpilaste rühmaga tõhusat tööd ja kohandada õppimist neile sobivaks, kuna hoolimata sellest, et nad on ühes õpikeskkonnas, on nende õppimisega seotud vajadused ja eelistused erinevad.
- Õpetajatel tuleb olla kursis värskeimate teadusuuringute ja tõenduspõhiste parimate tavadega nende tööga seotud valdkondades. Elukestvale õppele pühendunud õpetajad suhtuvad ka erialaste probleemide lahendamisse kui õppeprotsessi osasse. Samuti saavad nad teadmisi ja andmeid, mida nad võivad jagada teiste õpetajatega ning kasutada oma igapäevatöös.
- Õpetajad peavad õpetamisse ja õppimisse lõimima kujundava hindamise meetodeid, et anda õpilastele tagasisidet ja toetada nende liikumist õpieesmärkide poole.
- Õpetajatel on vaja pädevust haridussüsteemist varakult lahkumise riskitegurite tuvastamiseks. Nende seas võib olla ebasoodne õhkkond koolis ja klassis, kehvad suhted õpetajate ja õpilaste vahel, kaasõpilaste negatiivne mõju, põhjuseta puudumine, haigused, õpiraskused jne. Samuti peaksid õpetajatel olema ulatuslikud teadmised mitmesugustest sekkumismeetoditest, mis aitaksid ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist.
- Õpetajad peavad suutma tulemuslikult suhelda igasuguse taustaga õppijatega ning luua nendega tugevaid, positiivseid ja usaldusel põhinevaid suhteid. Nad peaksid suutma kasutada sobivaid klassi ohjamise strateegiaid ning konfliktide lahendamise ja kiusamise ennetamise meetodeid, samuti peab neil olema piisav suhtlemispädevus, et soodustada positiivset õhkkonda koolis ja klassis.
- Positiivse suhtumisega õpetajad, kes suudavad töötada mitut valdkonda hõlmavates erialastes meeskondades ja erialastes kogukondades, arendavad ühiselt välja õpetamis- ja õppimismeetodeid, teevad tööd haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamise nimel ja neil on väiksem tõenäosus tunda end isoleerituna. Oluline roll on koolijuhtidel, kes eraldavad rahalisi, ajalisi ja ruumilisi ressursse erialaste kogukondade, kooli arendusprojektide ja pideva kutsealase arengu toetamiseks.
- Õpetajaid tuleks innustada ja toetada, et nad oleksid eestvedajad, muudatuste ellukutsujad ja mentorid nii klassis kui ka väljaspool seda. Õpetaja kui eestvedaja rolli võib iseloomustada aktiivse koostööna, mille käigus õpetajad arendavad ühiselt oma kutseoskusi ning soodustavad ametialast arengut eesmärgiga täiustada enda ja oma kolleegide õpetajatööd ning parandada kooli õhkkonda. Selle lõppeesmärk on parandada õpilaste koolijäämist ja tulemusi.
- Õpetajad peaksid olema võimelised tõhusalt suhtlema ja tegema vanematega koostööd ning kaasama neid nende laste õpingutesse ja arengusse.
- Õpetajatel peaks olema pädevust, koostöövalmidust ja loovust kooliväliste koostööpartnerite, sealhulgas kohalike tööandjate kaasamiseks.
- Õpetajad peavad tundma ja märkama õpilaste kognitiivset, sotsiaalset ja käitumuslikku arengut (nt heaolu).
Lisateave:
Euroopa Komisjoni talituste töödokument, 374, Supporting the teaching professions, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2012.
Euroopa Komisjon, Strengthening teaching in Europe: New evidence from teachers compiled by Eurydice and CRELL, June 2015, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.
Lisalugemist:
Carneiro, R., Looney, J., Vincent-Lancrin, S., „Learning from the Past, Looking to the Future: Issues and agendas in education“, European Journal of Education, 50. aastakäik, nr 4, lk 524–535. doi: 10.1111/ejed.12158
Day, L., Percy-Smith, B., Ruxton, S., McKenna, K., Redgrave, K., Ronicle, J., Young, T., Evaluation of legislation, policy and practice of child participation in the EU: Research summary, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.
Donaldson, G., „Teacher Education and Curriculum Change in Scotland“, European Journal of Education, 49. aastakäik, nr 2, 2014, lk 178–191. doi: 10.1111/ejed.12077
Downes, P., „Developing a Framework and Agenda for Students' Voices in the School System across Europe: From Diametric to Concentric Relational Spaces for Early School Leaving Prevention“, European Journal of Education, 48. aastakäik, nr 3, 2013, lk 346–362. doi./10.1111/ejed.12035
Downes, P., Towards a Differentiated, Holistic and Systemic Approach to Parental Involvement in Europe for Early School Leaving Prevention, Euroopa Liit, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm Urbact, Pariis, 2014.
ELi nõukogu, Nõukogu järeldused haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta, Euroopa Liidu Nõukogu, Brüssel, 2015.
Euroopa Komisjon, Supporting teacher competence development for better learning outcomes, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2013.
Euroopa Komisjon, Education and Training Monitor 2015, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.
Euroopa Komisjon, Koolipoliitika: Terviklik käsitlus koolist väljalangemise tõkestamiseks, Haridus ja koolitus 2020, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2015.
Euroopa Komisjon / EACEA / Eurydice, The Teaching Profession in Europe: Practices, Perceptions and Policies, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.
IBE-UNESCO, Reaching Out to All Learners: a Resource Pack for Supporting Inclusive Education, Training Tools for Curriculum Development, Rahvusvaheline Haridusbüroo, Genf, 2016.
Isac, M. M., Araújo, L., Dinis da Costa, P., Soto Calvo, E., Albergaria-Almeida, P., Teaching practices in primary and secondary schools in Europe: Insights from large-scale assessments in education, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2015.
Nairz-Wirth, E., Feldmann, K., Diexer, B., Handlungsempfehlungen für Lehrende, Schulleitung und Eltern zur erfolgreichen Prävention von Schulabsentismus und Schulabbruch. Aufbruch zu einer neuen Schulkultur, Viini majandus- ja äriülikool, Viin, 2012.
Nairz-Wirth, E., Feldmann, K., Wendebourg, E., Professionalisierung von Lehrerinnen und Lehrern im Bereich der Prävention und Intervention von Schul- und Ausbildungsabbruch, Viini majandus- ja äriülikool, Viin, 2012.
Nouwen, W., Clycq, N., Braspenningx, M. ja Timmerman, C., Cross-case Analyses of School-based Prevention and Intervention Measures, Project Paper 6, RESl.eu Project, rände ja kultuuridevaheliste uuringute keskus, Antwerpeni ülikool, 2016.
OECD, TALIS 2013 Results: An international perspective on teaching and learning, OECD, Pariis, 2014.
Ryan, L., Lörinc, M., „Interrogating early school leaving, youth unemployment and NEETS: Understanding local contexts in two English regions“, Educação, Sociedade & Culturas, 45. aastakäik, 2015, lk 33–54.
Sachs, J., „Teacher professionalism: Why are we still talking about it?“, Teachers and Teaching, 22. aastakäik, nr 4, 2015, lk 413–425. doi: 10.1080/13540602.2015.1082732
Schleicher, A., Schools for 21st-Century Learners: Strong Leaders, Confident Teachers, Innovative Approaches, OECD, Pariis, 2015.
Valenčič Zuljan, M., Marentič Požarnik, B., „Induction and Early-career Support of Teachers in Europe“, European Journal of Education, 49. aastakäik, nr 2, 2014, lk 192–205. doi: 10.1111/ejed.12080
