Otsi kõikidest materjalidest

Siinses näites on kirjeldatud uuenduslikke lähenemisviise, mida kasutatakse Rootsis Beda Hallbergi keskkoolis. Koolis pakutakse mitmeid programme, mis loovad aluse isiklikuks arenguks ja aktiivseks osalemiseks ühiskonnas. Lisaks on kooli eesmärk pakkuda õpilastele pidevat tuge ja vähendada koolist väljalangemise riski. Tehakse pingutusi selleks, et vähendada kooli kinniolekuaega, nii et õpilased saaksid kooli tulla ka pikemate vaheaegade jooksul. Koolis on esindatud ka tervishoiutöötajad, sealhulgas sotsiaaltöötajad ja psühholoogid, kes on valmis noorte vajadusi toetama.
Beda Hallbergi Gümnaasium on Rootsis Kungsbackas asuv keskkool. Kool avati 2013. aastal väikese koolina, kus püütakse keskenduda igale õpilasele eraldi. Osa noorte jaoks vanuses 16–20 võib paljude koolide füüsiline ja sotsiaalne keskkond olla liiga nõudlik ja see võib saada takistuseks kestvale õppimisele. Beda kool on avatud nendele, kes soovivad õppida väikeses koolis, kus nad saavad end tunda turvaliselt ja mugavalt.

Berättarministeriet (lugude jutustamise ministeerium) on sihtasutus, mis toetab sotsiaal-majanduslike raskustega piirkondade õpetajaid ja õpilasi, et arendada keeleoskust jutuvestmise kaudu. Tegemist on eraalgatusel loodud asutusega, mis teeb tihedat koostööd omavalitsuste ja koolidega ning on tegutsenud juba kümme aastat.

Rootsi haridus on rajatud inimõiguste põhimõtetele ja demokraatlikele väärtushinnangutele, sh inimelu puutumatus, võrdsus, isikupuutumatus ja sooline võrdõiguslikkus. Seepärast rõhutatakse hariduses tervikuna kaasamist ja diskrimineerimise, sh kiusamise kõigi vormide aktiivset ennetamist.

Essunga, a Swedish municipality, transformed the ranking of its schools from the bottom to the top of the national school league tables between 2007 to the top in 2010. Essunga has three elementary schools and one lower secondary school (grades 6-9). With 5,500 citizens, it is one of the smallest municipalities in the country. The increase in levels of achievement is attributed to a research-based approach of inclusive education. For years, the three elementary schools in Essunga had consistently experienced low educational levels. An increasing number of students were refugees or in “family placements”. In 2007, only 76% of students were eligible for upper secondary school and 20% of these were placed in special education classes. These results compelled political and school leaders and school staff to identify targeted measures to address these challenges. The municipality focused on interventions at school and in the local community to prevent school absence and increase attendance.

Interaktiivsed rühmad kuuluvad uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Projekti INCLUD-ED käigus analüüsiti, millised haridusstrateegiad aitavad ületada ebavõrdsust ja toetavad sotsiaalset sidusust ning millised põhjustavad sotsiaalset tõrjutust, keskendudes eelkõige haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Interaktiivsete rühmade abil täiustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis. Õpilased jagatakse väikestesse heterogeensetesse rühmadesse, mida juhendab täiskasvanu. Moodustatakse nelja- või viieliikmelised rühmad, mille liikmed on heterogeensed oma võimete, soo, kultuuritausta, emakeele ja nahavärvi poolest. See näide illustreerib interaktiivsete rühmade ideed ja tulemusi.

Pereõpe kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Strateegiad kaasamiseks ja sotsiaalseks sidususeks hariduse abil (Euroopa Komisjon, 6. raamprogramm, 2006–2011).

Selles uuringus analüüsitakse ja kirjeldatakse edukaid haridustegevusi, keskendudes haavatavatele rühmadele. Siit võib leida nii konkreetseid õppeedukust näitavaid andmeid kui ka laste, õpetajate ja perekondade kirjeldusi selle edukuse mõjust. Samuti on raamatus analüüsitud seost laste õppeedukuse ja selle vahel, kui kaasatud või mittekaasatud nad on ühiskonna eri osadesse. Selles monograafias on esitatud ka INCLUD-ED projekti raames tuvastatud edu tagavad tegevused, seega on siin nii vastandatud andmeid kui ka teoreetilist tausta ja edasiarendust. Mõned näited nende tegevuste kohta on interaktiivsed rühmad, õppeaja pikendamine, kodutööklubid, juhendajatega raamatukogud, pere ja kogukonna osalemine hariduses, pereõpe ja dialoogis lugemine. Kõiki neid tegevusi peetakse haridusvaldkonnas edukaks, mis tähendab, et need aitavad saavutada nii tõhusust kui ka võrdsust. Viimase punktina arutletakse poliitikavaldkonna ja praktika soovituste üle.

Dialoogis lugemine (Dialogic Literary Gatherings ehk DLG) kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Selle abil tõhustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis üle maailma. Tegemist on dialoogis lugemisega, mis põhineb kahel põhimõttel: kõigepealt loetakse mõnd klassikateost (nt „Romeo ja Julia“, „Odüsseia“, „Don Quijote“) ning seejärel vahetatakse mõtteid teose tähenduse ja tõlgenduste üle, kasutades õppemeetodina dialoogi. Osaleda võivad nii lapsed kui ka nende pereliikmed. See näide illustreerib DLG ideed ja tulemusi.

NESET (Network of Experts on Social Aspects of Education and Training) – hariduse ja koolituse sotsiaalsete aspektide ekspertide võrgustik avaldab ülevaateid poliitikakujundajatele ja praktikutele, kes huvituvad õigluse ja kaasamise edendamisest hariduses ja koolituses kogu Euroopa Liidus. Ülevaade käsitleb strateegiaid kogukonnapõhiste elukestva õppe keskuste loomiseks ELi liikmesriikides. Analüüsitakse tõendeid ja teadusuuringuid selliste keskuste loomise kasutegurite ja eeliste kohta ning tõkkeid ja kitsaskohti, mis keskuste loomist ja tulemuslikkust takistavad. Ülevaates jõutakse järeldusele, et kogukonnapõhised elukestva õppe keskused aitavad ühtaegu teenida mitmeid elukestva õppe eesmärke, nt kodanikuaktiivsus, sotsiaalne sidusus/kaasatus, isiklik ja sotsiaalne eneseteostus, kultuuridevaheline dialoog, tööelu.