Otsi kõikidest materjalidest

Projekti RUSESL põhieesmärk on ennetada gümnaasiumiklasside õpilaste haridussüsteemist varakult lahkumist. See on sageli tähelepanuta jäetud sihtrühm, kuna haridussüsteemist varakult lahkumise seadusandlik definitsioon viitab koolis mitteosalemisele enne 16aastaseks saamist või enne 3-aastase põhikoolijärgse hariduse omandamist.

Interaktiivsed rühmad kuuluvad uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Projekti INCLUD-ED käigus analüüsiti, millised haridusstrateegiad aitavad ületada ebavõrdsust ja toetavad sotsiaalset sidusust ning millised põhjustavad sotsiaalset tõrjutust, keskendudes eelkõige haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Interaktiivsete rühmade abil täiustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis. Õpilased jagatakse väikestesse heterogeensetesse rühmadesse, mida juhendab täiskasvanu. Moodustatakse nelja- või viieliikmelised rühmad, mille liikmed on heterogeensed oma võimete, soo, kultuuritausta, emakeele ja nahavärvi poolest. See näide illustreerib interaktiivsete rühmade ideed ja tulemusi.

Pereõpe kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Strateegiad kaasamiseks ja sotsiaalseks sidususeks hariduse abil (Euroopa Komisjon, 6. raamprogramm, 2006–2011).

Selles uuringus analüüsitakse ja kirjeldatakse edukaid haridustegevusi, keskendudes haavatavatele rühmadele. Siit võib leida nii konkreetseid õppeedukust näitavaid andmeid kui ka laste, õpetajate ja perekondade kirjeldusi selle edukuse mõjust. Samuti on raamatus analüüsitud seost laste õppeedukuse ja selle vahel, kui kaasatud või mittekaasatud nad on ühiskonna eri osadesse. Selles monograafias on esitatud ka INCLUD-ED projekti raames tuvastatud edu tagavad tegevused, seega on siin nii vastandatud andmeid kui ka teoreetilist tausta ja edasiarendust. Mõned näited nende tegevuste kohta on interaktiivsed rühmad, õppeaja pikendamine, kodutööklubid, juhendajatega raamatukogud, pere ja kogukonna osalemine hariduses, pereõpe ja dialoogis lugemine. Kõiki neid tegevusi peetakse haridusvaldkonnas edukaks, mis tähendab, et need aitavad saavutada nii tõhusust kui ka võrdsust. Viimase punktina arutletakse poliitikavaldkonna ja praktika soovituste üle.

Dialoogis lugemine (Dialogic Literary Gatherings ehk DLG) kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Selle abil tõhustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis üle maailma. Tegemist on dialoogis lugemisega, mis põhineb kahel põhimõttel: kõigepealt loetakse mõnd klassikateost (nt „Romeo ja Julia“, „Odüsseia“, „Don Quijote“) ning seejärel vahetatakse mõtteid teose tähenduse ja tõlgenduste üle, kasutades õppemeetodina dialoogi. Osaleda võivad nii lapsed kui ka nende pereliikmed. See näide illustreerib DLG ideed ja tulemusi.

NESET (Network of Experts on Social Aspects of Education and Training) – hariduse ja koolituse sotsiaalsete aspektide ekspertide võrgustik avaldab ülevaateid poliitikakujundajatele ja praktikutele, kes huvituvad õigluse ja kaasamise edendamisest hariduses ja koolituses kogu Euroopa Liidus. Ülevaade käsitleb strateegiaid kogukonnapõhiste elukestva õppe keskuste loomiseks ELi liikmesriikides. Analüüsitakse tõendeid ja teadusuuringuid selliste keskuste loomise kasutegurite ja eeliste kohta ning tõkkeid ja kitsaskohti, mis keskuste loomist ja tulemuslikkust takistavad. Ülevaates jõutakse järeldusele, et kogukonnapõhised elukestva õppe keskused aitavad ühtaegu teenida mitmeid elukestva õppe eesmärke, nt kodanikuaktiivsus, sotsiaalne sidusus/kaasatus, isiklik ja sotsiaalne eneseteostus, kultuuridevaheline dialoog, tööelu.

Koolijuhtimise Euroopa võrgustik (EPNoSL – European Policy Network on School Leadership) on välja töötanud töövahendi, mille abil saab analüüsida, leida ja valida esmatähtsaid tegevusi eesmärgiga edendada võrdsust ja õppimist soosivat koolijuhtimist. See on suunatud poliitikakujundajatele, haridusasutustele, teadlastele ja juhtimiskoolitajatele. Koolijuhtimise töövahend on loodud selleks, et analüüsida, millist mõju avaldavad koolijuhtimise strateegiad ja programmid koolijuhtide ja koolide üldisele võimekusele tegeleda tõhusalt ja järjepidevalt võrdsuse ning õppimisega seotud probleemidega oma koolis. See sisaldab palju kasulikke materjale, videoid, juhtumiuuringuid ja töövahendeid koolijuhtimise eri tahkude jaoks.

VEIK-programmi peamine eesmärk on tugevdada õppija põhipädevusi, luues koostöövõrgustiku õpilaste, vanemate, õpetajate ja MTÜde vahel.

Suurenenud liikuvus ja rändestruktuuri muutumine mõjutavad oluliselt kogu maailma haridussüsteeme. Juba mõnda aega on olnud selge vajadus koolitada iga tasandi koolipersonali tõhusaks tööks lastega, kes ei oska vastuvõtva riigi keelt. Lisaks äsja riiki saabunud lastele vajavad tuge ka kakskeelsed õppijad. Kasvamine ja elamine perekonnas, kus räägitakse kahte või enamat keelt, mõjutab lapse lingvistilisi võimeid ning viise, kuidas ta õpib. Kakskeelsel õppijal on seepärast erivajadused ja eeskätt vajavad nad õppimiseks täiendavaid ressursse. Need ressursid panevad aluse lapse arengule ja õppimisele.