HORVAATIA KUTSEKOOLIDE ENESEHINDAMINE

Horvaatia kutsehariduse ja -õppe kvaliteeditagamine on korraldatud nii, et osa sellest moodustab kutsekoolide enesehindamine. Kutsekoolide enesehindamist jälgib ja hindab kvaliteedikomitee, mille määrab kutseõppeasutuse korraldusasutus. Selleks saab kasutada enesehindamise vahendi käsiraamatut ja veebipõhist vahendit „?e-quality?“, kust leiab enesehindamise aruandeid.

Kutsehariduse seadus (Riigi Teataja, nr 30/2009): Kutsehariduse eest vastutavad asutused teevad enesehindamist järgmistes põhivaldkondades:

  • töö planeerimine ja kavandamine;
  • õpetamise ja õppimise toetamine;
  • õpilaste saavutused;
  • materiaalsed vahendid ja tööjõud;
  • töötajate kutsealane arendamine;
  • suhted kutsekoolis;
  • juhtimine ja haldus ning
  • koostöö teiste sidusrühmadega.

Alates 2012/13. õppeaastast on see süsteem kõigile kutseõppeasutustele kohustuslik. Koolid peavad igal aastal esitama enesehindamise aastaaruande. Kooli enesehindamise koordinaatorite kontaktisikud on kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse ameti vanemnõustajad.

Kutsehariduse seaduse artikli 12 kohaselt jälgib ja hindab enesehindamist kvaliteedikomitee, mille koosseisu otsustab kooli juhtkond. Kvaliteedikomitees peab olema seitse liiget: neli liiget õpetajate ja muude spetsialistide hulgast; üks sidusrühma esindaja vastavalt kooli asutaja ettepanekule; üks õpilaste esindaja ning üks vanemate esindaja. Nad peavad koostama enesehindamise aastaaruande, esitama selle kooli juhtkonnale ja kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse ametile. Kooli direktor nimetab ametisse enesehindamise koordinaatori. Nad kuuluvad kvaliteedikomiteesse ja on kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse ameti kontaktisikud.

Pärast seda, kui amet oli korraldanud erialase koolituskursuse, leidsid koolijuhid ja kutsekoolide koordinaatorid, et enesehindamine annab võimaluse parandada haridustöö kvaliteeti, koolijuhtimist ning koostööd partneritega. Samuti nähti selles võimalust positsioneerida Horvaatia koole kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Enesehindamise käigus tõid koordinaatorid esile rakendamisega seotud kitsaskohti, peamiselt tehnilisi probleeme e-abivahendi kasutamisel. Mainiti ka seda, et puudus üldine tugi enesehindamiseks, sh kvaliteedikomitee poolt. Mõne koordinaatori hinnangul oli koole, mille töötajad ei huvitunud enesehindamisest ega koolis tehtava töö kvaliteedi jälgimisest. Samuti rõhutati, et kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse amet ei andnud tagasisidet esitatud aruannete kvaliteedi, analüüsi ning materjalide kohta.

Kuigi kutsekoolide enesehindamise protsess jõustati seadusega 2012/13. õppeaastal, on selle elluviimisel kogetud teatud raskusi. Lisaks eelmainitud põhjustele ilmneb süsteemseid probleeme, mis on tingitud haldusala ebaselgest jaotusest kahe riigiasutuse vahel, kes vastutavad enesehindamise jälgimise eest. Hariduse välishindamise riiklik keskus vastutab kõigi haridusasutuste töö kvaliteedi jälgimise eest (alates lasteaiast kuni kõrg- ja kutsekoolideni). Vaid kutseõppeasutused jäävad kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse ameti haldusalasse. Igal asutusel on aastaaruannete koostamiseks oma meetodid ja vormid.

Uue, 2014. aasta oktoobris kinnitatud „Hariduse, teaduse ja tehnoloogia strateegia“ alusel algatas teadus-, haridus- ja spordiministeerium nende probleemide lahendamise. Kavas on ühtlustada enesehindamise kord ja vorm olenemata kooliastmest ning haridusasutuse tüübist. Ühised eesmärgid on näiteks bürokraatia vähendamine, kvaliteedi tagamine, enesehindamise korraline välishindamine ja jälgimine kõigis haridusasutustes ning koolide toetamine ennetava tagasiside ja parandussoovituste abil.

Tüüp
Praktika
Riik
Horvaatia
Keel
BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV
Kooliaste
Secondary
Sekkumisaste
Universaalne
Sekkumise intensiivsus
Kestev
Rahastusallikas
Rahastus puudub

Kommentaarid

Lisage kommentaar

See materjal kuulub järgmiste valdkondade / alamvaldkondade alla :