KOHALIKE SIDUSRÜHMADE KOOSTÖÖRAAMISTIK

Flandria koolisüsteemis on koolid suuresti autonoomsed ning seepärast on Flaami haridusministeerium koostanud koolidele ja kohalikele omavalitustele (kes vastutavad koolihariduse eest) selgete juhistega raamistiku kohalikul tasandil võrgustikukoostöö tegemiseks. Peamised eeltingimused hea koostöö tagamiseks kohalikul tasandil on järgmised: selgelt jaotatud rollid ja vastutusalad, realistlikud eesmärgid, kõigi sidusrühmade kaasamine ning kohalike tegevuste väljatöötamine.

Tõhusa võrgustiku loomise esimene samm on kaardistada piirkonna kõik sidusrühmad, et määratleda rollid ja vastutusalad. See selgitab koolidele ja kõigile teistele kohalikele sidusrühmadele, kes ja kuidas saab panustada, kes võiks vastutada ning kuidas võidelda ühiselt koolist puudumise ja haridussüsteemist varakult lahkumise vastu. Selles etapis on oluline määratleda kohaliku võrgustikutöö eestvedaja ja kutsuda kõik sidusrühmad ühise laua ümber.

Teine samm on määratleda kõigi kohalike sidusrühmadega ühised eesmärgid. Ühise laua ümber kutsutakse kõik sidusrühmad, et arutada eesmärke, mida keegi soovib püstitada. Eesmärgid peaksid olema sellised, mida on võimalik saavutada. Parem keskenduda mõnele kindlale eesmärgile, kui olla liiga ambitsioonikas. Kõigil eesmärkidel peab olema tulemusnäitaja ja tähtaeg.

Kolmas samm on leppida kokku tegevustes. Kes millised tegevused millise eesmärgi saavutamiseks ja kuidas ellu viib? Milliseid tegevusi on vaja ja kes nende elluviimise eest vastutab? Selles etapis tuginevad suunised ELi dokumentidele haridussüsteemist varakult lahkumise kohta ja haridussüsteemist varakult lahkumise Flaami tegevuskavale ning hõlmavad ennetust, sekkumist, heastamismehhanisme ja järelevalvet.

Viimane samm on leppida kokku hindamises ja järelevalves. Kuidas kohaliku tegevuskava elluviimist hinnatakse? Mitu korda aastas sidusrühmad kohtuvad? Kuidas sidusrühmad üksteisele aru annavad?

Nende tegevuste lõpuks oli selge, et lisaks eeltoodule on kohalikel sidusrühmadel vaja teada, milliseid otsuseid nad saavad vastu võtta, millised tegevused on haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamisel tulemuslikud ja kes on need, kes kooli pooleli jätavad. Sellepärast koostatakse nüüd juhendmaterjali kohalikele sidusrühmadele, et neil oleks lihtsam seda raamistikku praktikas rakendada.

Tegevustest ilmnes, et kohalikel partneritel on vaja välja pakkuda kohalik strateegia ja tegevuskava haridussüsteemist varakult lahkumise ärahoidmiseks, määratleda selgelt kõigi sidusrühmade rollid ja vastutusala, seada realistlikud eesmärgid ja prioriteedid, leppida kokku eesmärkide saavutamise viisides ning langetada ühesed otsused eri tegevuste elluviimise jälgimiseks ja hindamiseks.

Raamistikku on praktikas siiski keeruline ellu viia. Kohalikud asutused peavad võtma eestvedaja rolli, kuid ei ole kindel, kas see on kõige parem lahendus ja kas omavalitsus on kõige rohkem motiveeritud partner (ilma lisarahastust saamata). Mida koolid teevad? Flandrias on koolid tavapäraselt väga iseseisvad ja autonoomsed ega ole harjunud väliseid osalisi oma mänguväljale lubama. Siiski on meetme pikaajaline eesmärk mobiliseerida kohalikud sidusrühmad ja võidelda ühiselt haridussüsteemist varakult lahkumisega.

Tüüp
Praktika
Riik
Belgia
Keel
BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV
Kooliaste
Pre-school; Primary; Secondary
Sekkumisaste
Suunitlusega; Universaalne; Üksikisikud
Sekkumise intensiivsus
Mitte kumbki
Rahastusallikas
Kohalik rahastus; Riigi valitsus

Kommentaarid

Lisage kommentaar

See materjal kuulub järgmiste valdkondade / alamvaldkondade alla :