„Gümnaasium on minu jaoks“ – LYCAM, Prantsusmaa

LYCAM („Lycee, ca m' interesse“) on meede, mida koolitöötajad ja psühholoogid-nõustajad kasutavad selleks, et ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist Prantsusmaal. LYCAM tugineb ennetavale küsimustikule, mis aitab leida õpilased, kes kõige tõenäolisemalt võivad koolist välja langeda, ja tänu millele saab valida asjakohaseks toetamiseks sobivad tegevused.

LYCAM töötati välja Kanadas 1990ndatel ja võeti Prantsusmaal kasutusele 2000ndate algul. Akadeemilised ringkonnad ja haridusasutused võtsid selle hästi vastu ning paljud koolitöötajad ja psühholoogid-nõustajad kasutavad seda koolist väljalangemise ennetamiseks.

LYCAM tugineb küsimustikule, mis täidab ennetavat eesmärki. Tänu sellele võib aegsasti tuvastada keskkooliõpilased, kes kõige tõenäolisemalt võivad kooli pooleli jätta, ja nii saab valida asjakohaseks toetamiseks sobivad tegevused. Küsimustikul on seitse mõõdet:

• perekonna suhtumine kooli (perekonna roll lastele hariduse andmises);
• akadeemilised kooliprojektid (seoses õpingutega, huviga kooli vastu, püüdlustega);
• akadeemilised saavutused (õpilase enesehindamine – töövõime, akadeemiline saavutusvõime);
• enesekindlus (seoses õppeedukusega);
• puudumised (suhtumine ja käitumine seoses kooliskäimisega, koolireeglite austamine või nende rikkumine);
• vajadus õpetaja toe järele (õpilase-õpetaja suhte kvaliteet);
• huvi kooli vastu (õpilase huvi hariduse ja kooli vastu).

Küsimustiku täitmiseks kulub 20–30 min. Andmete kogumise eesmärk on teada saada, mis keskkooliõpilasele raskusi valmistab, mis teda motiveerib ja milline on tema arvamus koolist. Kokkuvõte võib olla individuaalne või kollektiivne. Tulemuste analüüsimisel on eksperdina oluline roll psühholoogil-nõustajal.

Hea on see, et küsimused on otseselt seotud koolikontekstiga. Seepärast on vastused koolitöötajatele vahetult olulised.

Küsimustikule vastamine paneb õpilased mõtlema oma tunnetele ning ühtlasi julgustab pakkuma oma lahendusi. Eesmärk on välja selgitada õpilase positsioon koolielus. Küsimustik ei ole mõeldud teadmiste ja oskuste hindamiseks, vaid täiendab teisi olemasolevaid mõõdikuid.

Vastavalt tulemustele võetakse parandavaid meetmeid, näiteks korraldatakse vestlusringe või õpikodasid.