5. Sidusrühmade kaasamine

Haridussüsteemist varakult lahkumise komplekssus ja mitmetahulisus nõuab mitmemõõtmelist reageerimist. Mõned selle põhjustest on seotud haridussüsteemist väljapoole jäävate teguritega, näiteks isiklike, tervisega seotud või emotsionaalsete takistustega, perekondlike probleemide või haavatava sotsiaal-majandusliku keskkonnaga. Koolitöötajatel ei ole (ega saagi olla) kõigi nende probleemide lahendamiseks vajalikku pädevust, seetõttu peavad nad vältimatult tegema koostööd suurema asjakohase pädevusega sidusrühmade ringiga.

Näita rohkem

Sirvi alamvaldkonna järgi ( Sirvi kõiki valdkondi )

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

INCLUD-ED PEREÕPE

Pereõpe kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Strateegiad kaasamiseks ja sotsiaalseks sidususeks hariduse abil (Euroopa Komisjon, 6. raamprogramm, 2006–2011).

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

KOGUKONNAPÕHISED ELUKESTVA ÕPPE KESKUSED

NESET (Network of Experts on Social Aspects of Education and Training) – hariduse ja koolituse sotsiaalsete aspektide ekspertide võrgustik avaldab ülevaateid poliitikakujundajatele ja praktikutele, kes huvituvad õigluse ja kaasamise edendamisest hariduses ja koolituses kogu Euroopa Liidus. Ülevaade käsitleb strateegiaid kogukonnapõhiste elukestva õppe keskuste loomiseks ELi liikmesriikides. Analüüsitakse tõendeid ja teadusuuringuid selliste keskuste loomise kasutegurite ja eeliste kohta ning tõkkeid ja kitsaskohti, mis keskuste loomist ja tulemuslikkust takistavad. Ülevaates jõutakse järeldusele, et kogukonnapõhised elukestva õppe keskused aitavad ühtaegu teenida mitmeid elukestva õppe eesmärke, nt kodanikuaktiivsus, sotsiaalne sidusus/kaasatus, isiklik ja sotsiaalne eneseteostus, kultuuridevaheline dialoog, tööelu.

Teemavaldkonnad: 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projektid Põhjamaades

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Pagulased, rändajad ja romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani

Malmaskolan

To improve student success and prevent early school leaving, the Malmaskolan established a Student Health Team, comprised of a school nurse, a special education teacher, the principal, the school counselor, the leisure-time pedagogues, the study and career counselor, a social worker, the school physician and a school psychologist. Since 2005, this Health Team has been the core for the development of teaching at the school, and is a hub for both teaching and school development. They have open meetings thrice weekly where teachers can discuss issues, and where a wide range of potential measures to support students is identified.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 5.1. Multidisciplinarni timovi

Keel: EN

Riik: Rootsi

PLATVORM PLUGINNOVATION

PlugInnovation on digitaalne platvorm, mis on mõeldud üleriigiliseks ressursiallikaks haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks. Sellele veebisaidile koondatakse teave, statistika ja teadusmaterjalid koolist väljalangemise ennetamise kohta ning tulemuslike tegevuste näited.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 5.2. Mreže dionika

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Rootsi

Projekt „Preventing School Failure“: kaasava hariduspoliitika potentsiaali uurimine süsteemi ja üksikisiku tasandil

Projekti „Preventing School Failure“ (PSF; „Õppeedutuse ennetamine“) eesmärk oli tegeleda kaasamise ja õigluse vajakajäämisega haridussüsteemis, tuues esile seose õppeedutuse ja kaasamispoliitika vahel. Projekti eesmärk oli uurida tõendeid, mis viitavad sellele, et kaasav hariduspoliitika võib aidata õppeedutust ennetada – nii üksikisikute kui ka kogu süsteemi vaatenurgast.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; SK; SL; SR; SV; TR

Riik: Eesti; Iirimaa; Island; Kreeka; Läti; Malta; Rootsi; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Soome; Suurbritannia; Tšehhi

Projekt „Raising the Achievement of all Learners in Inclusive Education“

Projekti „Raising the Achievement of All Learners in Inclusive Education“ (RA; „Kõigi õppijate õpiedukuse parandamine kaasava hariduse kaudu“) eesmärk oli esitleda tõendeid tulemuslike tavade kohta saavutustaseme tõstmisel ning koolide ja kogukondade suutlikkuse suurendamisel, et kaasata ja toetada kõiki õppijaid.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 5.2. Mreže dionika; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; SK; SL; SR; SV; TR

Riik: Austria; Belgia; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Rootsi; Saksamaa; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Tšehhi; Ungari; Šveits

Projekt „Supporting Inclusive School Leadership“ (SISL)

Projektis „Supporting Inclusive School Leadership“ (SISL; „Kaasava koolijuhtimise toetamine“) uuriti, kuidas edendada kaasamist toetavat juhtimist kooli tasandil, ning pakuti toetavaid töövahendeid. Projektis leiti, et kaasavat haridust toetava juhtimise eesmärk on saavutada kõigi õppijate, sealhulgas tõrjutuse suhtes kõige haavatavamate laste täielik osalemine mõtestatud õpivõimalustes. Lisaks seati sihiks õppijate kõrged saavutused ja heaolu.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; GA; HR; HU; IS; IT; LT; LV; MK; MT; NL; NO; PL; PT; RO; RU; SK; SL; SR; SV; TR

Riik: Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Rootsi; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Tšehhi; Ungari; Šveits

School innovation in Europe: Improving students’ reading comprehension skills through teaching of reading strategies in Centralskolan

For Arvika, Centralskolan is a big school with students coming from the city centre and surrounding areas. Students are from very mixed backgrounds, including students from disadvantaged areas. Several years ago, the school had a significant number of students whose academic achievements after the 9th grade were not sufficient for entering an upper secondary education. One of the key issues in Centralskolan, as well as in other surrounding schools, was that the student reading comprehension skills across various subjects were poor. Subjects of maths and science have been extra prioritised by Centralskolan as student results within those subjects were especially low. Therefore, the school has started practising an explicit teaching of reading strategies within specific subjects for grades 7 – 9. These reading strategies have been implemented together with scaffolding, which means that a teacher gradually empowers students to lead a reading and text comprehension exercise.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 4.1. Suhtlemine ja teave; 5.1. Multidisciplinarni timovi

Keel: EN

Riik: Rootsi

The Tolerance Project

Teachers, social workers and community youth workers in Kungälv work together to identify high-school teenagers in or at risk of joining neo-Nazi gangs. They map local social structures and interrelationships to identify trouble spots and at-risk youth. The project then works with them to disassemble toxic activities and connects them to more positive relationships, activities and influences. The model also includes a wider spectrum of stakeholders committed to influencing society’s attitudes.

Research shows a connection between leaving education and destructive environments, so another important long-term project goal is to ensure that the participating students complete the compulsory nine-year school system, and continue onto upper secondary school.
Impact - Today, there are no active Nazi or white supremacist organisations in Kungälv and no informal gangs. The Kungälv Model was replicated in 20 other cities in Sweden in the 2015/2016 academic year, (with $1 million investment from Ministry of Labour, the National Agency for Youth and Civil Society Affairs, Natur & Kultur Foundation, and Skandia Ideas for Life).

The Kungälv model has been highlighted by the UN as a viable and appropriate strategy to counter extreme intolerance among youths.

www.toleransprojektet.se

 

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: EN

Riik: Rootsi

Näita järgmist 10 tulemust