3. Õppijate toetamine

See projekt on mõeldud 11–14aastaste laste sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse arendamise toetamiseks ning kaasõpilast toetava suhtumise edendamiseks, et kiusamise vastu võidelda ja seda vähendada. Sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse programmide abil parandatakse õpilase sotsiaalseid, emotsionaalseid ja akadeemilisi oskusi, mis hõlmavad prosotsiaalset käitumist ja positiivset suhtumist endasse ja teistesse, samuti vähendatakse programmide abil emotsionaalse stressi taset. Kaasõpilast toetav suhtumine vähendab kiusamise negatiivset mõju ohvritel ja muudab kiusamisest teatamise nende jaoks vastuvõetavamaks. Projekti rakendatakse ülekooliliselt ning sellesse on kaasatud noored, koolipersonal, vanemad ja laiem kogukond. Seega minnakse selle projektiga kaugemale kiusamise kahemõõtmelisest, ohvrit ja kiusajat hõlmavast arusaamisest ning vaadeldakse selle asemel sotsiaalset ja rühmadünaamikat koolis või pärast tunde, et käsitleda kiusamist soodustavaid tegureid. ENABLE võrgustiku raames on igas osalevas liikmesriigis koolitatud välja nn saadikuid, kes annavad teavet ja juhtnööre kõikidele koolidele ja organisatsioonidele, kus soovitakse programmi rakendada.

ICAM (Include Children Affected by Migration) on „Erasmus+“ programm, mille eesmärk on tagada rändest mõjutatud laste juurdepääs haridusele. Programm aitab koolidel luua rändest mõjutatud lastele ohutut ja turvalist keskkonda, et nad saaksid oma haridusteed täies mahus jätkata.

Interaktiivsed rühmad kuuluvad uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Projekti INCLUD-ED käigus analüüsiti, millised haridusstrateegiad aitavad ületada ebavõrdsust ja toetavad sotsiaalset sidusust ning millised põhjustavad sotsiaalset tõrjutust, keskendudes eelkõige haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Interaktiivsete rühmade abil täiustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis. Õpilased jagatakse väikestesse heterogeensetesse rühmadesse, mida juhendab täiskasvanu. Moodustatakse nelja- või viieliikmelised rühmad, mille liikmed on heterogeensed oma võimete, soo, kultuuritausta, emakeele ja nahavärvi poolest. See näide illustreerib interaktiivsete rühmade ideed ja tulemusi.

Pereõpe kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Strateegiad kaasamiseks ja sotsiaalseks sidususeks hariduse abil (Euroopa Komisjon, 6. raamprogramm, 2006–2011).

Selles uuringus analüüsitakse ja kirjeldatakse edukaid haridustegevusi, keskendudes haavatavatele rühmadele. Siit võib leida nii konkreetseid õppeedukust näitavaid andmeid kui ka laste, õpetajate ja perekondade kirjeldusi selle edukuse mõjust. Samuti on raamatus analüüsitud seost laste õppeedukuse ja selle vahel, kui kaasatud või mittekaasatud nad on ühiskonna eri osadesse. Selles monograafias on esitatud ka INCLUD-ED projekti raames tuvastatud edu tagavad tegevused, seega on siin nii vastandatud andmeid kui ka teoreetilist tausta ja edasiarendust. Mõned näited nende tegevuste kohta on interaktiivsed rühmad, õppeaja pikendamine, kodutööklubid, juhendajatega raamatukogud, pere ja kogukonna osalemine hariduses, pereõpe ja dialoogis lugemine. Kõiki neid tegevusi peetakse haridusvaldkonnas edukaks, mis tähendab, et need aitavad saavutada nii tõhusust kui ka võrdsust. Viimase punktina arutletakse poliitikavaldkonna ja praktika soovituste üle.

Dialoogis lugemine (Dialogic Literary Gatherings ehk DLG) kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Selle abil tõhustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis üle maailma. Tegemist on dialoogis lugemisega, mis põhineb kahel põhimõttel: kõigepealt loetakse mõnd klassikateost (nt „Romeo ja Julia“, „Odüsseia“, „Don Quijote“) ning seejärel vahetatakse mõtteid teose tähenduse ja tõlgenduste üle, kasutades õppemeetodina dialoogi. Osaleda võivad nii lapsed kui ka nende pereliikmed. See näide illustreerib DLG ideed ja tulemusi.

Projekti „InScool” metodoloogia juhendab koole paindlikul viisil enda teekonna alustamisel kaasatuse tugevdamise poole, et parandada kõigi laste ja noorte isiklikke ja akadeemilisi tulemusi, keskendudes nende ligipääsule ja osalemisele kvaliteetses ja asjakohases hariduses.

Suurenenud liikuvus ja rändestruktuuri muutumine mõjutavad oluliselt kogu maailma haridussüsteeme. Juba mõnda aega on olnud selge vajadus koolitada iga tasandi koolipersonali tõhusaks tööks lastega, kes ei oska vastuvõtva riigi keelt. Lisaks äsja riiki saabunud lastele vajavad tuge ka kakskeelsed õppijad. Kasvamine ja elamine perekonnas, kus räägitakse kahte või enamat keelt, mõjutab lapse lingvistilisi võimeid ning viise, kuidas ta õpib. Kakskeelsel õppijal on seepärast erivajadused ja eeskätt vajavad nad õppimiseks täiendavaid ressursse. Need ressursid panevad aluse lapse arengule ja õppimisele.

Projekti MiCREATE eesmärk on toetada erinevate lapsrändajate rühmade kaasamist, rakendades nende lõimimisel hariduse ja poliitika tasandil lapsekeskset lähenemisviisi. Tulenevalt vajadusest vaadata üle olemasolevad lõimimispoliitikad, on uurimisprojekti eesmärk uurida põhjalikult lapsrändajate kaasaegseid lõimumisprotsesse, et suurendada nende tegevusvõimekust, osalust ja heaolu.