3. Õppijate toetamine

Interaktiivsed rühmad kuuluvad uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Projekti INCLUD-ED käigus analüüsiti, millised haridusstrateegiad aitavad ületada ebavõrdsust ja toetavad sotsiaalset sidusust ning millised põhjustavad sotsiaalset tõrjutust, keskendudes eelkõige haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Interaktiivsete rühmade abil täiustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis. Õpilased jagatakse väikestesse heterogeensetesse rühmadesse, mida juhendab täiskasvanu. Moodustatakse nelja- või viieliikmelised rühmad, mille liikmed on heterogeensed oma võimete, soo, kultuuritausta, emakeele ja nahavärvi poolest. See näide illustreerib interaktiivsete rühmade ideed ja tulemusi.

Pereõpe kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Strateegiad kaasamiseks ja sotsiaalseks sidususeks hariduse abil (Euroopa Komisjon, 6. raamprogramm, 2006–2011).

Selles uuringus analüüsitakse ja kirjeldatakse edukaid haridustegevusi, keskendudes haavatavatele rühmadele. Siit võib leida nii konkreetseid õppeedukust näitavaid andmeid kui ka laste, õpetajate ja perekondade kirjeldusi selle edukuse mõjust. Samuti on raamatus analüüsitud seost laste õppeedukuse ja selle vahel, kui kaasatud või mittekaasatud nad on ühiskonna eri osadesse. Selles monograafias on esitatud ka INCLUD-ED projekti raames tuvastatud edu tagavad tegevused, seega on siin nii vastandatud andmeid kui ka teoreetilist tausta ja edasiarendust. Mõned näited nende tegevuste kohta on interaktiivsed rühmad, õppeaja pikendamine, kodutööklubid, juhendajatega raamatukogud, pere ja kogukonna osalemine hariduses, pereõpe ja dialoogis lugemine. Kõiki neid tegevusi peetakse haridusvaldkonnas edukaks, mis tähendab, et need aitavad saavutada nii tõhusust kui ka võrdsust. Viimase punktina arutletakse poliitikavaldkonna ja praktika soovituste üle.

Dialoogis lugemine (Dialogic Literary Gatherings ehk DLG) kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Selle abil tõhustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis üle maailma. Tegemist on dialoogis lugemisega, mis põhineb kahel põhimõttel: kõigepealt loetakse mõnd klassikateost (nt „Romeo ja Julia“, „Odüsseia“, „Don Quijote“) ning seejärel vahetatakse mõtteid teose tähenduse ja tõlgenduste üle, kasutades õppemeetodina dialoogi. Osaleda võivad nii lapsed kui ka nende pereliikmed. See näide illustreerib DLG ideed ja tulemusi.

„Erasmus+” rahastatud projekti AVIOR eesmärk oli parandada lapsmigrantide põhilisi arvutamis- ja kirjaoskusi ning vähendada lõhet kohalike ja sisserännanud õpilaste tulemuste vahel. Selleks kasutati kakskeelseid materjale, arendati õpetajate erialaseid oskusi ja tugevdati sisserändajatest vanemate osalust. Projekt AVIOR kestis detsembrist 2016 kuni augustini 2019.

Hollandis tehtud uuringud näitavad, et aktiivne kootsimine (coaching) ühe aasta jooksul vähendab koolist väljalangemist tõenäoliselt 40% võrra ja annab kokkuvõttes sotsiaalset kasu. Õpilaste sihtrühm oli kutsehariduse keskastmel alustav õpilaskond. Tulemustest selgus, et kõige rohkem andis kootsing kasu esimesel aastal ja kõige jõulisemalt mõjutas see õpilasi, kellel oli eelnevalt suurem tõenäosus koolist välja langeda. Kootsimise käigus tegeletakse näiteks õppimisoskusega (nt kavandamine ja korraldus) ja nõustamisega, kui on isiklikke probleeme või muresid suhetes vanematega. Nii ennetav (enne kooli pooleli jätmist) kui ka parandav (koolist väljalangenute) kootsimine on olnud tulemuslik ja kokkuvõttes on koolist väljalangemine märkimisväärselt vähenenud.

Suurenenud liikuvus ja rändestruktuuri muutumine mõjutavad oluliselt kogu maailma haridussüsteeme. Juba mõnda aega on olnud selge vajadus koolitada iga tasandi koolipersonali tõhusaks tööks lastega, kes ei oska vastuvõtva riigi keelt. Lisaks äsja riiki saabunud lastele vajavad tuge ka kakskeelsed õppijad. Kasvamine ja elamine perekonnas, kus räägitakse kahte või enamat keelt, mõjutab lapse lingvistilisi võimeid ning viise, kuidas ta õpib. Kakskeelsel õppijal on seepärast erivajadused ja eeskätt vajavad nad õppimiseks täiendavaid ressursse. Need ressursid panevad aluse lapse arengule ja õppimisele.

Projekti MiCREATE eesmärk on toetada erinevate lapsrändajate rühmade kaasamist, rakendades nende lõimimisel hariduse ja poliitika tasandil lapsekeskset lähenemisviisi. Tulenevalt vajadusest vaadata üle olemasolevad lõimimispoliitikad, on uurimisprojekti eesmärk uurida põhjalikult lapsrändajate kaasaegseid lõimumisprotsesse, et suurendada nende tegevusvõimekust, osalust ja heaolu.

Projekti CHILD-UP eesmärk on anda koolidele, sotsiaalteenustele, vastuvõtukeskustele, haridus- ja lepitusasutustele ning poliitikakujundajatele teadmisi dialoogil põhinevate meetodite kohta, mis toetavad sisserändajatest lastega töötavaid spetsialiste. Projekt ühendab innovatsiooni ja toimivad tavad, tugevdades teadmisi selle kohta, kuidas panustada osalusõppesse, lõimimisse, kvaliteetsesse haridusse ja kaitsesse.