3. Õppijate toetamine

^{Shutterstock.com}

On oluline, et võimalikud õpiraskused tehtaks kindlaks juba alushariduse ja lastehoiu etapis ning piisavat tuge pakutaks veel enne laste esimesse klassi minekut. Pole vahet, kas diagnoos pannakse ennetavalt või hiljem – koolid peaksid olema võimelised kiiresti tuvastama raskusi või märke kognitiivse, emotsionaalse ja käitumusliku koolist kaugenemise kohta ning olema valmis ja võimelised neile reageerima. Koolis peaks olema kehtestatud tugisüsteem, mis koosneb eri õpilasrühmadele suunatud mitmesugustest tugimeetmetest. Eristada võib kolme sekkumise taset:

• üldine tugi – suunatud kõikidele õpilastele;
• eesmärgipärane tugi – suunatud õpilasrühmadele, kelle puhul on ohutase või vajadus mõõdukas;
• individuaalne tugi – intensiivne sekkumine kroonilise või ülisuure ohutaseme või vajaduse korral.

Õppijate tugisüsteem peaks olema terviklik ja laiahaardeline ning käsitlema õppija elu kõiki, s.t hariduslikke, emotsionaalseid, tervisega seotud jm mõõtmeid. Rõhuasetus peaks olema usalduse, emotsionaalsete sidemete ja õpimotivatsiooni suurendamisel. Tuge tuleks pakkuda kaasaval viisil ja ettevaatlikult, arvestades võimalikku häbimärgistamist, mida riskiõpilase silt võib endaga kaasa tuua.

Eesmärgipärase ja individuaalse sekkumise suurema mõju saavutamiseks riskiõpilaste puhul tuleks sellesse kaasata eri valdkondade esindajatest koosnevad meeskonnad (need võivad olla kas üksnes koolisisesed või hõlmata ka kooliväliseid eksperte) ning kõik, kes õpilasega kokku puutuvad, nt tema pereliikmed, õed-vennad või vabatahtlikud. Õpilase ja tema perekonnaga kokku lepitud individuaalne toetuskava võib aidata seada selgeid ja saavutatavaid eesmärke ning jälgida edusamme.

Õpilaste mitmekesistatud (kolmeastmelise) tugisüsteemi näide: Soome

Soome põhiharidussüsteem on juba pikka aega tuginenud kaasamise põhimõttele. Põhiharidus on kõigi jaoks ühesugune. Lapsi ei jagata taseme põhjal eri rühmadesse või koolidesse, vaid neid toetatakse individuaalselt, et nad omandaksid edukalt põhihariduse. Alus- ja põhihariduse riikliku põhiõppekava muutmisel (2010) kehtestati uus süstemaatiline toetuse pakkumise meetod. Toetamisele keskendutakse võimalikult varases etapis, et ennetada probleemide tekkimist ja süvenemist.

Õpilase toetamine arengus, õppimises ja koolitöös osalemises on jagatud kolme kategooriasse: üldine, intensiivne ja spetsiaalne tugi.

Igaühel on õigus saada üldist tuge. See on igapäevase õpetamis- ja õppeprotsessi loomulik osa. Intensiivne ja spetsiaalne tugi põhinevad hoolikal hindamisel, milles osalevad eri valdkondade esindajad, ning õpilaste individuaalsetel õppeplaanidel, mis on suunatud pikaajaliste vajaduste rahuldamisele.

Kui üldisest toetamisest ei piisa, korraldatakse individuaalne hindamine ja koostatakse intensiivse toetamise kava, mille rakendamises osaleb õpilaste heaoluga tegelev koolirühm. Sellest lähtuvalt koostatakse õppeplaan.

Kui ka intensiivsest toetamisest ei piisa, koostatakse uued ja ulatuslikumad pedagoogilised aruanded. Haridusteenuse osutaja kogub õpetajatelt ja kooli heaolurühmalt teavet ning teeb selle alusel ametliku otsuse spetsiaalse toetamise kohta. Seejärel koostatakse kõikehõlmav individuaalne õppekava.

Lisateave:

Downes, P., 2011, Multi/Interdisciplinary Teams for Early School Leaving Prevention: Developing a European Strategy Informed by International Evidence and Research, NESET research paper.

ECORYS, Preventing early school leaving in Europe: Lessons learned from second chance education, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2014.

Eurydice and Cedefop, Tackling Early Leaving from Education and Training in Europe: Strategies, Policies and Measures, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2014.

Nouwen, W., Clycq, N., Braspenningx, M., and Timmerman, C., Cross-case Analyses of School-based Prevention and Intervention Measures, Project Paper 6, RESl.eu Project, Centre for Migration and Intercultural Studies, University of Antwerp, 2016.

Additional reading:

Dynarski, M., Clarke, L., Cobb, B., Finn, J., Rumberger, R., and Smink, J., Dropout prevention: A practice guide, National Center for Education Evaluation and Regional Assistance, Institute of Education Sciences, U.S. Department of Education, Washington, D.C., 2008.

Lamb, S, Markussen, E, Teese, R, Sandberg, N, Polesel, J (eds.) School Dropout and Completion: International comparative studies in theory and policy, Springer, Dordrecht-Heidelberg-London New York, 2011.

Rumberger, R.W. ‘Why students drop out of school’, in Gary Orfield (Ed.), Dropouts in America: Confronting the graduation rate crisis (pp.131-155), Harvard Education Press, Cambridge, MA, 2004.

Rumberger, R.W., and Lim, S. Why students drop out of school: A review of 25 years of research, California Dropout Research Project, UC Santa Barbara, 2008.