3. Õppijate toetamine

Õppija vajadused peaksid olema hariduse keskmes. Kõigil õppijatel on õigus kvaliteetsele haridusele, asjakohasele õppekavale, sobivale hindamisele ning samaväärsetele ja väärtuslikele õppimisvõimalustele. Kool peaks pakkuma keskkonda, kus võetakse arvesse õppijate mitmekesisust, sealhulgas nende erinevaid õpivajadusi, et viia iga noore õpipotentsiaal maksimumini. Kvaliteetne haridus peaks olema kujundatud pigem õppijatele sobivaks, mitte nõudma neilt kehtiva süsteemiga sobitumist. See peaks tagama, et nad osalevad õppeprotsessis ja näevad oma õpingutel selget eesmärki.  Need on olulised stiimulid kooli jäämiseks.

Näita rohkem

Sirvi alamvaldkonna järgi ( Sirvi kõiki valdkondi )

Materjalid ( Otsi kõikidest materjalidest )

Pöörame teie tähelepanu sellele, et materjalide lehe sisu on praegu saadaval ainult inglise keeles.

Danish Production Schools

The Danish Production schools were created in the 1980s with the aim of combating youth unemployment. Production Schools offer alternative education opportunities to improve labour market integration. The fundamental aim of this type of school is to create a practical learning environment to support young people to complete and earn qualifications in general and vocational upper secondary education and/or maintain a job. The students are offered the opportunity to develop professional, social and personal skills through counselling, participation in practical work experience and production in different workshops ranging from areas such as metalwork, carpentry and textile work in theatre, media and music-based workshops. The focus is on social, personal and physical skills which are complemented by more formal knowledge and skills. Learning processes are organised through workshops and classroom teaching, but every young person is free to organise an individual course where they may challenge themselves and build their confidence.
The most significant challenge for production schools is to prepare and motivate “non-academic” students for the ordinary school system. The last legislative change in 2006focused the aims of Production Schools so that its most important task has been to build a bridge to vocational education and training through relevant practical and academic qualifications. In 2009, there were over 6,000 students in production schools. The student capacity at each school can vary from 20-25 to over 200. Generally speaking the schools are small, with half of the schools accepting fewer than 50 students. Today there are 78 Production Schools in Denmark.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust

Keel: EN

Riik: Taani

Euroopa võrgustik võitlemiseks kiusamise vastu õppe- ja vabaajakeskkondades (European Network Against Bullying in Learning and Leisure Environments, ENABLE)

See projekt on mõeldud 11–14aastaste laste sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse arendamise toetamiseks ning kaasõpilast toetava suhtumise edendamiseks, et kiusamise vastu võidelda ja seda vähendada. Sotsiaal-emotsionaalse õpioskuse programmide abil parandatakse õpilase sotsiaalseid, emotsionaalseid ja akadeemilisi oskusi, mis hõlmavad prosotsiaalset käitumist ja positiivset suhtumist endasse ja teistesse, samuti vähendatakse programmide abil emotsionaalse stressi taset. Kaasõpilast toetav suhtumine vähendab kiusamise negatiivset mõju ohvritel ja muudab kiusamisest teatamise nende jaoks vastuvõetavamaks. Projekti rakendatakse ülekooliliselt ning sellesse on kaasatud noored, koolipersonal, vanemad ja laiem kogukond. Seega minnakse selle projektiga kaugemale kiusamise kahemõõtmelisest, ohvrit ja kiusajat hõlmavast arusaamisest ning vaadeldakse selle asemel sotsiaalset ja rühmadünaamikat koolis või pärast tunde, et käsitleda kiusamist soodustavaid tegureid. ENABLE võrgustiku raames on igas osalevas liikmesriigis koolitatud välja nn saadikuid, kes annavad teavet ja juhtnööre kõikidele koolidele ja organisatsioonidele, kus soovitakse programmi rakendada.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 3.1. Õppijate heaolu; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Belgia; Horvaatia; Kreeka; Rumeenia; Suurbritannia; Taani

INCLUD-ED INTERAKTIIVSED RÜHMAD

Interaktiivsed rühmad kuuluvad uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Projekti INCLUD-ED käigus analüüsiti, millised haridusstrateegiad aitavad ületada ebavõrdsust ja toetavad sotsiaalset sidusust ning millised põhjustavad sotsiaalset tõrjutust, keskendudes eelkõige haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Interaktiivsete rühmade abil täiustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis. Õpilased jagatakse väikestesse heterogeensetesse rühmadesse, mida juhendab täiskasvanu. Moodustatakse nelja- või viieliikmelised rühmad, mille liikmed on heterogeensed oma võimete, soo, kultuuritausta, emakeele ja nahavärvi poolest. See näide illustreerib interaktiivsete rühmade ideed ja tulemusi.

Teemavaldkonnad: 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

INCLUD-ED PEREÕPE

Pereõpe kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Strateegiad kaasamiseks ja sotsiaalseks sidususeks hariduse abil (Euroopa Komisjon, 6. raamprogramm, 2006–2011).

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

INCLUD-ED RAAMAT EDUKATE HARIDUSTEGEVUSTE KOHTA

Selles uuringus analüüsitakse ja kirjeldatakse edukaid haridustegevusi, keskendudes haavatavatele rühmadele. Siit võib leida nii konkreetseid õppeedukust näitavaid andmeid kui ka laste, õpetajate ja perekondade kirjeldusi selle edukuse mõjust. Samuti on raamatus analüüsitud seost laste õppeedukuse ja selle vahel, kui kaasatud või mittekaasatud nad on ühiskonna eri osadesse. Selles monograafias on esitatud ka INCLUD-ED projekti raames tuvastatud edu tagavad tegevused, seega on siin nii vastandatud andmeid kui ka teoreetilist tausta ja edasiarendust. Mõned näited nende tegevuste kohta on interaktiivsed rühmad, õppeaja pikendamine, kodutööklubid, juhendajatega raamatukogud, pere ja kogukonna osalemine hariduses, pereõpe ja dialoogis lugemine. Kõiki neid tegevusi peetakse haridusvaldkonnas edukaks, mis tähendab, et need aitavad saavutada nii tõhusust kui ka võrdsust. Viimase punktina arutletakse poliitikavaldkonna ja praktika soovituste üle.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

INCLUDE-ED dialoogis lugemine

Dialoogis lugemine (Dialogic Literary Gatherings ehk DLG) kuulub uurimisprojekti INCLUD-ED raames tuvastatud edukate haridustegevuste hulka. Selle abil tõhustatakse laste ja noorte haridust eri kontekstis üle maailma. Tegemist on dialoogis lugemisega, mis põhineb kahel põhimõttel: kõigepealt loetakse mõnd klassikateost (nt „Romeo ja Julia“, „Odüsseia“, „Don Quijote“) ning seejärel vahetatakse mõtteid teose tähenduse ja tõlgenduste üle, kasutades õppemeetodina dialoogi. Osaleda võivad nii lapsed kui ka nende pereliikmed. See näide illustreerib DLG ideed ja tulemusi.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

LUCIDE TÖÖVAHEND, ET HARIDUSES MITMEKEELSUSEGA TOIME TULLA HARIDUSES

Suurenenud liikuvus ja rändestruktuuri muutumine mõjutavad oluliselt kogu maailma haridussüsteeme. Juba mõnda aega on olnud selge vajadus koolitada iga tasandi koolipersonali tõhusaks tööks lastega, kes ei oska vastuvõtva riigi keelt. Lisaks äsja riiki saabunud lastele vajavad tuge ka kakskeelsed õppijad. Kasvamine ja elamine perekonnas, kus räägitakse kahte või enamat keelt, mõjutab lapse lingvistilisi võimeid ning viise, kuidas ta õpib. Kakskeelsel õppijal on seepärast erivajadused ja eeskätt vajavad nad õppimiseks täiendavaid ressursse. Need ressursid panevad aluse lapse arengule ja õppimisele.

Teemavaldkond: 3. Õppijate toetamine

Alamvaldkond: 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Nordic Projects to Combat School Dropout

The aim of the report Nordic Projects to Combat School Dropout is to improve and inspire new initiatives for young people, and to create enriching contacts between actors and organisations in the Nordic region.
The Nordic Web Resource on Dropout from Upper Secondary Education was a project commissioned by the Nordic Council of Ministers and run by the Nordic Welfare Centre between 2012 and 2015. The aim of the project was to compile good examples of initiatives aimed at increasing the proportion of young people in the Nordic region who complete upper secondary education.

Teemavaldkonnad: 1. Kooli haldamine; 2. Õpetajad; 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine; 5. Sidusrühmade kaasamine

Alamvaldkonnad: 1.1. Koolikultuur ja õhkkond; 1.2. Koolipoolne planeerimine ja järelevalve; 1.3. Kooli juhtimine; 1.4. Koostöö haridussüsteemis; 2.1. Õpetaja oskused ja pädevused; 2.2. Õpetajad ning nende suhted õpilaste ja vanematega; 2.3. Õpetajate esmaõpe ja pidev tööalane enesearendamine; 2.4. Õpetajate heaolu; 3.1. Õppijate heaolu; 3.2. Õppijate osalemine koolielus; 3.3. Kutsenõustamine ja -tugi; 3.4. Õppekava ja õppevormid; 3.5. Õppimine ja hindamine; 3.6. Pikendatud ja õppekavaväline õppimine; 3.7. Riskiõpilaste jälgimine; 3.8. Eesmärgipärane tugi: keel; 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 3.10. Eesmärgipärane tugi: hariduslikud erivajadused ja õpiraskused; 3.11. Eesmärgipärane tugi: ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse; 4.4. Perekonnapõhine õppimine; 5.1. Multidisciplinarni timovi; 5.2. Mreže dionika; 5.3. Partnerlussuhted: tööandjad ja ettevõtted; 5.4. Partnerlussuhted: kogukonnaorganisatsioonid ja kodanikuühiskond

Keel: EN

Riik: Island; Norra; Rootsi; Soome; Taani

RAPORT PREVENT ETNILISTE RÄNDAJATE KOHTA

Raport koostati projekti „Urbact-PREVENT“ raames, mis hõlmas üheksast linnast koosnevat võrgustikku (Antwerpen (Belgia Flandria), Gijon (Hispaania), Haag (Holland), München (Saksamaa), Nantes (Prantsusmaa), Sofia (Bulgaaria), Stockholm (Rootsi), Tallinn (Eesti), Usti (Tšehhi Vabariik)) ja mille eesmärk on vahetada kogemusi seoses vanemate kaasamisega haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks. Raport on omavalitsustele suunatud sisend strateegiliseks planeerimiseks seoses etniliste vähemuste ja rändajate vanemate kaasamisega kooliellu ning haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks. Raport tugineb programmis PREVENT osalenud omavalitsustelt saadud vastustele, neisse omavalitsustesse tehtud visiitidele ja rahvusvahelisele teadustööle selles valdkonnas. Materjali abil saab omavalitsus praegust sellealast strateegiat edasi arendada. Projekti „PREVENT“ rahastati ELi programmist „Urbact“.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 4.1. Suhtlemine ja teave; 4.2. Vanemate kaasamine kooli juhtimisse; 4.3. Vanemate jaoks ruumide eraldamine ja nende kaasamine haridustegevusse

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Prantsusmaa; Rootsi; Taani; Tšehhi

SUUNISED ROMA KOOLIDE VAHENDAJATELE

Euroopa Nõukogu koostatud „Suunised roma koolide vahendajatele/assistentidele“ on mõeldud eelkõige kõikidele roma kogukonnast pärit töötajatele, kelle eesmärk on parandada roma laste haridust. Selle kaudu soovitakse pakkuda töötajatele laia valikut vahendeid ja praktilisi suuniseid, mida saab rakendada eri kontekstis. Suunistes on võetud arvesse koolide vahendajate ja assistentide profiili ning nende rolli kooli ja roma kogukonna, õpetajate ja teiste töötajate ning roma vanemate vahel. Suuniste sisu peaks seega hõlbustama roma koolide vahendajate ja assistentide tööd ning vähendama mis tahes soovimatut mõju, pakkudes struktureeritud igapäevategevusi ja tuues välja vahendaja rolli selliseid külgi, mida sageli praktikas ei kasutata.

Teemavaldkonnad: 3. Õppijate toetamine; 4. Vanemate kaasamine

Alamvaldkonnad: 3.9. Eesmärgipärane tugi: sisserändajad, romad; 4.1. Suhtlemine ja teave

Keel: BG; CZ; DA; DE; EL; EN; ES; ET; FI; FR; HR; HU; IT; LT; LV; MT; NL; PL; PT; RO; SK; SL; SV

Riik: Albaania; Austria; Belgia; Bulgaaria; Eesti; Hispaania; Holland; Horvaatia; Iirimaa; Island; Itaalia; Kreeka; Küpros; Leedu; Luksemburg; Läti; Malta; Norra; Poola; Portugal; Prantsusmaa; Põhja-Makedoonia; Rootsi; Rumeenia; Saksamaa; Serbia; Slovakkia; Sloveenia; Soome; Suurbritannia; Taani; Türgi; Tšehhi; Ungari

Näita järgmist 10 tulemust