1. Kooli haldamine

Siinses näites on kirjeldatud uuenduslikke lähenemisviise, mida kasutatakse Rootsis Beda Hallbergi keskkoolis. Koolis pakutakse mitmeid programme, mis loovad aluse isiklikuks arenguks ja aktiivseks osalemiseks ühiskonnas. Lisaks on kooli eesmärk pakkuda õpilastele pidevat tuge ja vähendada koolist väljalangemise riski. Tehakse pingutusi selleks, et vähendada kooli kinniolekuaega, nii et õpilased saaksid kooli tulla ka pikemate vaheaegade jooksul. Koolis on esindatud ka tervishoiutöötajad, sealhulgas sotsiaaltöötajad ja psühholoogid, kes on valmis noorte vajadusi toetama.
Beda Hallbergi Gümnaasium on Rootsis Kungsbackas asuv keskkool. Kool avati 2013. aastal väikese koolina, kus püütakse keskenduda igale õpilasele eraldi. Osa noorte jaoks vanuses 16–20 võib paljude koolide füüsiline ja sotsiaalne keskkond olla liiga nõudlik ja see võib saada takistuseks kestvale õppimisele. Beda kool on avatud nendele, kes soovivad õppida väikeses koolis, kus nad saavad end tunda turvaliselt ja mugavalt.

Rootsi haridus on rajatud inimõiguste põhimõtetele ja demokraatlikele väärtushinnangutele, sh inimelu puutumatus, võrdsus, isikupuutumatus ja sooline võrdõiguslikkus. Seepärast rõhutatakse hariduses tervikuna kaasamist ja diskrimineerimise, sh kiusamise kõigi vormide aktiivset ennetamist.

Essunga, a Swedish municipality, transformed the ranking of its schools from the bottom to the top of the national school league tables between 2007 to the top in 2010. Essunga has three elementary schools and one lower secondary school (grades 6-9). With 5,500 citizens, it is one of the smallest municipalities in the country. The increase in levels of achievement is attributed to a research-based approach of inclusive education. For years, the three elementary schools in Essunga had consistently experienced low educational levels. An increasing number of students were refugees or in “family placements”. In 2007, only 76% of students were eligible for upper secondary school and 20% of these were placed in special education classes. These results compelled political and school leaders and school staff to identify targeted measures to address these challenges. The municipality focused on interventions at school and in the local community to prevent school absence and increase attendance.

Koolijuhtimise Euroopa võrgustik (EPNoSL – European Policy Network on School Leadership) on välja töötanud töövahendi, mille abil saab analüüsida, leida ja valida esmatähtsaid tegevusi eesmärgiga edendada võrdsust ja õppimist soosivat koolijuhtimist. See on suunatud poliitikakujundajatele, haridusasutustele, teadlastele ja juhtimiskoolitajatele. Koolijuhtimise töövahend on loodud selleks, et analüüsida, millist mõju avaldavad koolijuhtimise strateegiad ja programmid koolijuhtide ja koolide üldisele võimekusele tegeleda tõhusalt ja järjepidevalt võrdsuse ning õppimisega seotud probleemidega oma koolis. See sisaldab palju kasulikke materjale, videoid, juhtumiuuringuid ja töövahendeid koolijuhtimise eri tahkude jaoks.

Koolist väljalangemise vastu võitlemise projekti eesmärk Põhjamaades on ärgitada ja innustada uusi noortele mõeldud algatusi ning luua kasulikke suhteid Põhjamaade asutuste ja organisatsioonide vahel.
„Gümnaasiumist väljalangemise teemaline Põhjamaade veebivaramu“ oli projekt, mida aastatel 2012–2015 rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja viis ellu Põhjamaade Heaolukeskus (Nordens Välfärdscenter). Projekti eesmärk oli koguda häid näiteid edukate algatuste kohta, millega suurendati Põhjamaades õpilaste osakaalu, kes gümnaasiumi lõpetavad.
Põhjamaade veebivaramust leiame palju edukaid Põhjamaade projekte. Välishindamisel on need algatused saanud häid tulemusi. Mõni tegevus valiti välja just selle uuendusliku olemuse või inspiratsiooni pakkumise tõttu.
Vaatamata bürokraatlikele ja kultuurilistele erinevustele Põhjamaade vahel on koolist väljalangemise riskiga noorte olukord hämmastavalt sarnane. Mõnel juhul on erinevused suuremad üksikute omavalitsuste vahel kui riikide vahel. Põhjamaade edukatest algatustest eeskuju võttes leiame inspiratsiooni ja vahendeid, kuidas veelgi paremini aidata kõigil noortel saada gümnaasiumi lõputunnistus.
Artiklis tutvustatakse kümmet projekti, mida Põhjamaade veebivaramus esitletakse. Mõni projekt on lõpetatud ja mõni jätkub. Osa tegevusi on lõimitud tavapärasesse töösse.

To improve student success and prevent early school leaving, the Malmaskolan established a Student Health Team, comprised of a school nurse, a special education teacher, the principal, the school counselor, the leisure-time pedagogues, the study and career counselor, a social worker, the school physician and a school psychologist. Since 2005, this Health Team has been the core for the development of teaching at the school, and is a hub for both teaching and school development. They have open meetings thrice weekly where teachers can discuss issues, and where a wide range of potential measures to support students is identified.

PlugInnovation on digitaalne platvorm, mis on mõeldud üleriigiliseks ressursiallikaks haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks. Sellele veebisaidile koondatakse teave, statistika ja teadusmaterjalid koolist väljalangemise ennetamise kohta ning tulemuslike tegevuste näited.

Projekti „Preventing School Failure“ (PSF; „Õppeedutuse ennetamine“) eesmärk oli tegeleda kaasamise ja õigluse vajakajäämisega haridussüsteemis, tuues esile seose õppeedutuse ja kaasamispoliitika vahel. Projekti eesmärk oli uurida tõendeid, mis viitavad sellele, et kaasav hariduspoliitika võib aidata õppeedutust ennetada – nii üksikisikute kui ka kogu süsteemi vaatenurgast.

Projekti „Raising the Achievement of All Learners in Inclusive Education“ (RA; „Kõigi õppijate õpiedukuse parandamine kaasava hariduse kaudu“) eesmärk oli esitleda tõendeid tulemuslike tavade kohta saavutustaseme tõstmisel ning koolide ja kogukondade suutlikkuse suurendamisel, et kaasata ja toetada kõiki õppijaid.