Mitmetahuliste probleemide (näiteks haridussüsteemist varakult lahkumise) asjakohaseks lahendamiseks ei tohi koolid piirduda ajutiste ja eraldiseisvate meetmetega, vaid peavad kasutusele võtma strateegilise tervikliku koolikäsitluse. Tervikliku koolikäsitluse puhul käsitatakse koole koostööpõhiste õpikeskkondadena. Terve koolikogukond (koolijuhid, õpetajad ja abipersonal, vanemad ja perekonnad) vastutab koos väliste sidusrühmadega selle eest, et aitab kõigil õppijatel arendada oma võimeid parimal võimalikul viisil.
Tervikliku koolikäsitluse puhul on kõigi sidusrühmade eesmärk parandada õpetamise ja õppimise kvaliteeti ning tõsta nende standardeid. Eesmärki aidata õpilastel realiseerida oma ainulaadset potentsiaali edendatakse järjepidevalt ja süstemaatiliselt kõigis koolielu aspektides, milleks on meelsus ja keskkond; õppekava; õpetamine, õppimine ja hindamine; suhted kogukonna ja teiste kooliväliste tegijatega jne. Kõik koolikogukonna liikmed jagavad ühesugust kaasava ja õppijakeskse hariduse andmise ning kooli edasiarendamise põhimõtet. Äärmiselt olulised on koolis toimuvate protsesside ja kehtivate tavade hea kavandamine, jälgimine ja hindamine ning õpetamise tõhus hindamine.
Sidusama ja koostööaltima kultuuri ja meelsuse edendamine koolides ning laiema kogukonnaga heade koostöösuhete rajamine nõuab tõhusat juhtimist ja haldamist. Põhiülesanne lasub siinjuures koolijuhtidel. Äärmiselt olulised on õiged strateegiad nende värbamiseks, erialaseks arendamiseks ja toetamiseks. Tegutsevate ja tulevaste koolijuhtide kutsealases arengus tuleks eeskätt rõhutada seda, kui olulised on koostööl põhinevad meetodid ning kui tähtis ressurss on kooli jaoks pered ja kogukonnad.
Isegi tsentraliseeritumates koolisüsteemides on oluline, et koolile võimaldataks piisavat paindlikkust ja autonoomiat. Koolipersonalil on parimad võimalused teha kindlaks õppijate konkreetsed, mõnikord mitmetahulised vajadused ja neile vastata, määrata kindlaks sobivad õpetamismeetodid ning leida parimad lahendused õppekava rakendamiseks.
Tervikliku koolikäsitluse näide: Iirimaa
Iirimaa haridus- ja kutseharidusministeerium on terviklikku koolikäsitlust edendanud mitmesuguste algatustega. Need hõlmavad ühistel väärtustel ja ideedel põhineva organisatsioonikultuuri kujundamist, õppijate vajaduste toetamiseks eri valdkondi ühendava metoodika väljatöötamist ning kooli sidusrühmade suuremat kaasamist ühistesse ja individuaalsetesse aruteludesse. Need algatused on enamasti välja töötatud ja ellu viidud koostöös teiste valitsemissektoritega ja peamiste sidusrühmadega.
Kirja- ja arvutusoskus: riiklik kirja- ja arvutusoskuse strateegia
Kiusamine: koolikiusamisvastased meetmed
Käitumine: suunised käitumisjuhendite koostamiseks
0–24-aastaste laste heaolu: riiklik poliitikaraamistik „Better Outcomes, Brighter Futures“ („Paremad tulemused, helgem tulevik“)
Sotsiaalne kaasatus: võrdsete võimaluste tagamise algatus (DEIS)
Lisateave:
Euroopa Komisjon, Terviklik käsitlus koolist väljalangemise tõkestamiseks. Poliitika põhipunktid. Euroopa Komisjon, Brüssel, 2015.
Inglismaa rahvaterviseamet ning laste ja noorte vaimse tervise ühendus, Promoting children and young people’s emotional health and wellbeing: A whole school and college approach, PHE Publications, Ühendkuningriik, 2015.
Lisalugemist:
OECD, Improving School Leadership, I köide: Policy and Practice, OECD, Pariis, 2008.
OECD, Improving School Leadership: The Toolkit, OECD, Pariis, 2008.
SYNEVA – Quality Assurance through Synergy of Internal and External Evaluation of Schools
