Uurimus innovatsiooni toetamise kohta koolides kogu Euroopas

Iga Euroopa hariduspoliitiku peaeesmärk on tagada, et iga laps saavutab oma potentsiaali. Selleks peavad haridussüsteemid muutuma paindlikumaks ja dünaamilisemaks ning toetama uuendusi õpetamises ja õppimises, mis võimaldavad koolidel ja koolisüsteemidel pidada sammu muutustega ühiskonnas ja majanduses ning muuta kvaliteetne haridus kõigi jaoks reaalsuseks.

Paljud koolid üle Euroopa on end lahti rebimas traditsioonilistest vaatenurkadest koolis käimise kohta, seades kahtluse alla tavapärased piirangud seoses aja ja ruumi ning õpetamis- ja õppimisprotsessidega. Nende uuenduslike lähenemisviiside mitmekesisus näitab, et on arvukalt viise, kuidas hariduses on võimalik kujundada ümber mitte üksnes seda, mida lapsed õpivad, vaid kuidas nad õpivad.

Uurimus innovatsiooni toetamise kohta koolides kogu Euroopas annab laiahaardelise ülevaate olemasolevast teadustööst ja koolide innovatsioonipoliitikast 28 ELi liikmesriigis. Uurimus sisaldab 12 põhjalikku juhtumianalüüsi 24 edukast koolist, mis asuvad ebasoodsates piirkondades üle ELi.

Peamised tulemused

Mis juhib koolides innovatsiooni?

Uurimusest selgub, et uuendusmeelsetes koolides iseloomustab koolikultuure peamiselt järgmine:

  • toetav ja jagatud kooli juhtimine, mis tagab usaldusliku töökeskkonna, ning võimalused kutsealaseks arenguks, koostöös uurimiseks ja vastastikuse õppimise praktikaks;
  • õpetajate ettevalmistatus, pühendumus ja professionaalsus ning nende toetamine tegevustes, mis hõlmavad koostööd, peegeldamist ja kutsealast õpet;
  • kooli arengu ühine visioon, millega käivad kaasas üksikasjalikud sisestrateegiad ja tegevuskavad;
  • õpilaste aktiivne kaasatus muutuste protsessi;
  • avatus enda kohalikule kogukonnale ja laiematele partnerlustele;
  • jätkusuutliku innovatsiooni toetamine haridusüsteeme läbivalt.

Et koolid neile omadustele vastaksid, peab kogu haridussüsteem uuenema. See nõuab:

  • ühtset poliitikavõrgustikku, mis katab võtmevaldkondi, näiteks õppekava, kooli autonoomiat ja aruandlusmeetmeid, õpetajate ja koolijuhi kutsealase arengu süsteeme ja rahastuspoliitikat, mida toetab pikaajaline nägemus innovatsiooni kooliharidusse lõimimise ja kogu süsteemi ümberkujundamise kohta;
  • poliitikat, mis on koostatud koos asjaomaste võtmeisikutega, keda uued arengusuunad mõjutavad;
  • ühtset ja selget , kuidas eri algatused ja poliitikasuunad on üksteisega seotud ja panustavad ühise kooliinnovatsiooni elluviimisesse;
  • poliitikastrateegiaid, mis lähtuvad toetavatest algatustest ja konkreetsetest meetmetest, mis on kooskõlas üleüldise poliitikaraamistiku ja visiooniga ning mis aitavad arendada koolide võimekust muutusi juhtida ja säilitada.

Tõendid näitavad, et koolides kujuneb innovatsioonikultuur suurema tõenäosusega juhul, kui:

  • neil on õppekava, õpetamismeetodite, personalihalduse ja rahastuse osas piisav autonoomia;
  • nad vastutavad horisontaalselt;
  • neil on võimekus ja võimalused osaleda partnerlustes ja võrgustikes;
  • neid toetavad asjakohased, õpetajatele ja koolijuhtidele suunatud kutsealase arengu süsteemid.

Riigid, mis oma haridussüsteemid edukalt ümber kujundavad, teevad sellega jätkusuutliku investeeringu haridusreformidega kaetud võtmevaldkondadesse. Need riigid tugevdavad oma hindamisraamistikku, edendavad enesehindamise kultuuri ning arendavad haridusvaldkonnas tegevate isikute võimekust seireandmeid kasutada ja tõlgendada.

Lisateave

  • Täisaruandes uuritakse kooliharidusüsteemide tingimusi, mis soodustavad või piiravad positiivseid muutusi koolides.
  • 12 juhtumianalüüsis uuritakse riikide lähenemisviise ja individuaalsete koolide uuendusi. Sealt leiate ka peamiste riiklike ekspertide ja asjaomaste isikute, kes töötubades osalesid, vaatenurgad.
  • 24 individuaalset profiili annavad kiire ülevaate iga kooli muudatustest ja kogemustest.

TÄISARUANNE: Uurimus innovatsiooni toetamise kohta koolides kogu Euroopas

Koostatud PPMI poolt Euroopa Komisjonile ning välja antud 2018. a.

JUHTUMIANALÜÜSID KOOLIDE PROFIILID – UUENDUSED JA KOGEMUSED
Horvaatia Vežice, Rijeka Zadari Kool, Zadari maakond
Eesti Kiviõli I. Keskkool, Kiviõli Jõgevamaa Gümnaasium, Jõgeva
Saksamaa Wolfgang-Borchert-School, Berlin Friedenaueri Riiklik Kool, Berliin
Kreeka Thiva 4. Põhikool, Viotia County Aliartose 2. Põhikool, Viotia maakond
Ungari Nyitott Ajtó / Open Door, Miskolc IV. Bela Põhikool, Hejőkeresztúr
Itaalia I.C. Ugo Foscolo, Taormina (Sitsiilia) Papa Giovanni XXIII, Acireale, Catania (Sitsiilia)
Leedu Vyturys progymnasium, Panevėžys Salduvės progymnasium, Šiauliai
Holland De Tjotter, Lelystad Warande, Lelystad
Rumeenia Școala Gimnazială ‘I. L. Caragiale’, Tulcea Colegiul Economic Buzău
Hispaania Clara Campoamori Eel- ja Põhikool (CEIP), Granada Sierra Nevada Põhikool, Granada
Rootsi Centralskolan, Arvika Kyrkebyskolan, Arvika
Ühendkuningriik President Kennedy Kool ja Riiklik Kolledž, Coventry Willenhalli Riiklik Põhikool, Coventry

KOONDARUANNE inglise / prantsuse / saksa keeles

LISA 1 - Ülevaade uuendustest juhtumianalüüsides

LISA 2 - Uuringus kasutatud metodoloogia ja tööriistad