Üks keeletund, kaks või enam keelt … ja kolm Euroopa keelemärki!

Image: Rachel / Unsplash.com

Suhtlust emakeeles peab Euroopa Parlament põhipädevuseks, ent seda on ka suhtlus võõrkeeles. See kajastab paljude tänapäeva keeleklasside tegelikkust: keskmiselt üks laps kümnest õpib keeles, mis ei ole tema emakeel. Siin saate lugeda projektidest, mis võitsid sel aastal Euroopa keelemärgi, ja sellest, kuidas selles keskkonnas õppurid mitte lihtsalt ei täida oma õpikohustust, vaid arenevad jõudsalt.

Malta õpilased on „Üheskoos õnnelikud“

Alates 1956. asutamisaastast õpetas St. Paul’s Bay põhikool, mis tegutses Maria Regina kolledži all, väikese kaluriasula ja selle lähikülade lapsi. Tänapäeval peab see õppeasutus hoolitsema oluliselt kasvanud Bugibba, Qawra ja St. Paul’s Bay enda laste hariduse eest.

Selles koolis on praegu 1100 last ja 170 töötajat. Lisaks meelitab Malta ligi üha rohkem välismaalasi, mille tulemusena on umbes kolmveerand St. Paul’s Bay põhikooli õpilastest pärit Maltast väljastpoolt. Koolis õpib kokku 55 eri rahvuse esindajat, kes pärinevad enamasti Euroopast ja Põhja-Aafrikast.

Neis tingimustes on õpilaste teadmised Maltast väga erinevad ja kool peab selle kõigega toime tulema: aitama neid, kes keelt üldse ei oska, toetama neid, kes oskavad keelt vähe, ja parandama heade keeleoskajate taset. See toimub Malta riikliku kirjaoskuse strateegia raames, mis ühitab kirjaoskuse arendamise kavu ning riiklikke algatusi, nagu Reading Buddies (Raamatusõbrad).

St. Paul’s Bay põhikool osales konkursil ja sai ka sel aastal Euroopa keelemärgi projekti „Üheskoos õnnelikud“ eest. Tegelikult ei lõpegi see projekt kunagi: see on kooli pidev töö oma eesmärgi nimel ja hõlmab oma maa rahvastiku mitmekesisust.

„Bilingue? Natuurlijk!“: Belgia avardab oma võimalusi

Ametlikult on Brüssel kakskeelne linn, ent vaid 20% elanikest kõneleb nii prantsuse kui ka hollandi keelt ning nende keelte kõnelejate arv üha väheneb. Selle tagajärjel on suur puudus õpetajaist, kes räägivad mõlemat keelt hästi. Et olukorda parandada, pakuvad Francisco Ferreri ja Erasmushogeschool Brüsselis tulevastele õpetajatele kakskeelset bakalaureuseõpet.

Kuidas see toimib? Prantsuskeelne Francisco Ferreri kool süvendab hollandikeelset õpet, pakkudes suhtluskeelekursusi, tegevusi, õpilasvahetust ja tööpraktikume Erasmushogeschoolis, ning Erasmushogeschooli õpilased täiendavad oma prantsuse keelt samamoodi Francisco Ferreri koolis. Sel viisil parandavad vastsed õpetajad tööväljavaateid ja laiendavad keelekümbluskoolides vahetult oma kultuurilis-keelelist silmapiiri. Viimane on aga eriti soovitatav Brüsselis, mille keelekogukonnad elavad kõrvuti, ent nende vähene lõimitus teeb muret.

Sellel ja veel muudelgi põhjustel pälvis kogu algatus Euroopa keelemärgi Valloonias.

Euroopa riigid ületavad kultuurierinevusi

Selleks et lõimuda, peaksid sisserändajaist õpilased olema ühiskonda kaasatud. Projekt ületas kaasamisega kultuurierinevusi mitmel viisil, näiteks

  • kultuurierinevusi käsitlev haridus eel- ja põhikooli õppekavas;
  • mängutubade ja kultuurierinevusi käsitlevate klassiruumide kujundamine ning individuaalõpe;
  • laste ja nende vanemate igapäevaelu edendamine kaasavate tegevuste kaudu;
  • õpetajate oskuste parandamine.

Projektis on visandatud hulk õpetamisjuhendeid mitmekultuurilisuse, lapsevanemate kaasamise ja põhioskuste teemal. Kokku on valminud neli komplekti, kuhu on koondatud ideid ja tegevusi mitmekultuuriliste klasside jaoks.

Näiteks Rootsis kasutatakse sisserändajaist õpilaste jaoks tõlki, et õpilast ja tema päritolumaad klassile tutvustada. Islandlased on loonud mõiste suhtlusraamat, milles on koolis päeva jooksul tehtud pildid ja piltide all seletav tekst islandi keeles, mida lapsevanemad saavad omakeelse tekstiga täiendada.

See projekt on strateegilise partnerlusprogrammi „Erasmus+“ osa, mida viidi ellu aastail 2016–2018. Seda arendasid viie riigi haridusasutused: kolm lasteaeda Horvaatiast, Rootsist ja Sloveeniast ning kaks põhikooli Islandilt ja Kreekast. Projekt võitis sel aastal Euroopa keelemärgi.

Käimasolevate ja lõpetatud ELi kooliharidusprojektide uurimiseks võite külastada Erasmus+ projektitulemuste platvormi.